- OMX Baltic0,49%319,73
- OMX Riga1,25%1 009,42
- OMX Tallinn0,08%2 256,08
- OMX Vilnius1,33%1 506,13
- S&P 500−0,38%7 520,93
- DOW 30−0,3%52 231,89
- Nasdaq −0,74%25 065,88
- FTSE 1000,35%10 789,43
- Nikkei 2251,31%61 248,59
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
- OMX Baltic0,49%319,73
- OMX Riga1,25%1 009,42
- OMX Tallinn0,08%2 256,08
- OMX Vilnius1,33%1 506,13
- S&P 500−0,38%7 520,93
- DOW 30−0,3%52 231,89
- Nasdaq −0,74%25 065,88
- FTSE 1000,35%10 789,43
- Nikkei 2251,31%61 248,59
- USD/EUR0,00%0,9
- GBP/EUR0,00%1,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kodumaine tsement trotsib happevihmu
Õhuhapniku ja happevihmade mõjul tekkiv karboniseerumine on teatavasti betooni pinnalt algav protsess, mille mõjul betooni keskkond aluselisest happeliseks muutub. Kui karboniseerumine jõuab betoondetailide sarruseni, hakkab viimane roostetama, mis kiiresti ohtlikuks muutuda võib. Just nimelt see protsess panebki paika betoonehitiste nn arvestusliku eluea.
Selle protsessi takistamine põlevkivi lendtuha lisamisega tsemendisse baseerub Eesti teadlaste töödel (TTÜ, ETUI, ka Silikaatbetooni teadurite uuringud). Tehnikaülikoolis on tehtud kindlaks, et lendtuha omadused sõltuvad suuresti tuhaosakeste läbimõõdust. Tsemendis kasutatav lendtuha fraktsioon peab sisaldama vähemalt 85 osakesi läbimõõduga alla 30 mikroni. Praktikas aga kasutatakse tsemenditööstuses elektrifiltritega kinni püütud tuhka, mis koosneb 100 ulatuses osakestest alla 30 mikroni, nii et alates nende filtrite käikulaskmisest pole enam vaja ka muretseda vastava tooraine kvaliteedi pärast.
TTÜ andmeil saab praktiliselt happevihmadest mittehooliva tsemendi, kui sinna lisada põlevkivituhka üle 30 protsendi.
Tsemenditootja Eestis tänase seisuga on teadagi Kunda Nordic Tsement, mille toodete seas leidub ka põlevkivitsemente. Üle 30protsendise põlevkivituhasisaldusega on seda seni toodetud vaid eritellimusel ? Tallinna teletorni ning 200meetrise Iru korstna ehitamiseks. Kaubandusvõrgus on saadaval maksimaalselt 27protsendise tuhasisaldusega tsemendimargid, mis eelpool kirjeldatule just mainimisväärselt alla ei jää.
TTÜ laborikatsed on täielikus kooskõlas seireandmetega, mida ETUI BetonTEST on kogunud Iru soojuselektrijaama korstna ning Tallinna teletorni olukorra jälgimisel.
Karboniseerumissügavus neil objektidel on ülimalt väike, 1?2 millimeetrit; see tähendab nimetatud protsessi aeglustumist 2?3 korda võrreldes tavapärasega. Seega võib oletada, et rajatised, kus on kasutatud põlevkivi lendtuha sisaldusega tsementi, on samavõrra pikaealisemad võrreldes tavalisest tsemendist betoonehitistega. See aga tähendab raha ning mitte just pisikesi sente.
Lisaks olgu öeldud, et põlevkivituhka saab edukalt ka lubja asendajana kasutada autoklaavitud betoonides, kuigi see on rohkem kitsama, erialase ringi huviorbiit.
Ka võib huvi pakkuda teadmine, et eriti kõrge põlevkivituhasisaldusega (40?50 ja enamgi) tsement paisub kivistudes ja see on väga mugav omadus mitmete pragunevate ehitiste remontimisel. Praktikas on seda edukalt katsetatud Tallinna laululava põrandapragude täitmisel.
Samas aga ei ole turu huvipuuduse tõttu seda seni otseselt kaubandusvõrgust saada ? et iga ehitaja otse ehitusplatsil oma segistis temale tarviliku paisuva kokteili kokku tempida võiks. Suurt käivet see muidugi ei annaks, kuid remonttööde juures võiks olla oluliseks abiks küll.
Nukker on ainult, et tänapäevaste transpordi- ja infrastruktuurikulude juures kipub lendtuha ladustamine ning käitlemine minema küllalt kalliks, tootmiskulud aga hakkavad teadagi avaldama survet ka vastava kauba lõplikule hinnale.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
Enimloetud
3
Viimased uudised
Investeerimiseksperiment
Tagasi Äripäeva esilehele