Tsemenditootja Eestis tänase seisuga on teadagi Kunda Nordic Tsement, mille toodete seas leidub ka põlevkivitsemente. Üle 30protsendise põlevkivituhasisaldusega on seda seni toodetud vaid eritellimusel ? Tallinna teletorni ning 200meetrise Iru korstna ehitamiseks. Kaubandusvõrgus on saadaval maksimaalselt 27protsendise tuhasisaldusega tsemendimargid, mis eelpool kirjeldatule just mainimisväärselt alla ei jää.
TTÜ laborikatsed on täielikus kooskõlas seireandmetega, mida ETUI BetonTEST on kogunud Iru soojuselektrijaama korstna ning Tallinna teletorni olukorra jälgimisel.
Karboniseerumissügavus neil objektidel on ülimalt väike, 1?2 millimeetrit; see tähendab nimetatud protsessi aeglustumist 2?3 korda võrreldes tavapärasega. Seega võib oletada, et rajatised, kus on kasutatud põlevkivi lendtuha sisaldusega tsementi, on samavõrra pikaealisemad võrreldes tavalisest tsemendist betoonehitistega. See aga tähendab raha ning mitte just pisikesi sente.
Lisaks olgu öeldud, et põlevkivituhka saab edukalt ka lubja asendajana kasutada autoklaavitud betoonides, kuigi see on rohkem kitsama, erialase ringi huviorbiit.
Ka võib huvi pakkuda teadmine, et eriti kõrge põlevkivituhasisaldusega (40?50 ja enamgi) tsement paisub kivistudes ja see on väga mugav omadus mitmete pragunevate ehitiste remontimisel. Praktikas on seda edukalt katsetatud Tallinna laululava põrandapragude täitmisel.
Samas aga ei ole turu huvipuuduse tõttu seda seni otseselt kaubandusvõrgust saada ? et iga ehitaja otse ehitusplatsil oma segistis temale tarviliku paisuva kokteili kokku tempida võiks. Suurt käivet see muidugi ei annaks, kuid remonttööde juures võiks olla oluliseks abiks küll.
Nukker on ainult, et tänapäevaste transpordi- ja infrastruktuurikulude juures kipub lendtuha ladustamine ning käitlemine minema küllalt kalliks, tootmiskulud aga hakkavad teadagi avaldama survet ka vastava kauba lõplikule hinnale.
Seotud lood

Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini