• OMX Baltic0,11%317,37
  • OMX Riga0,32%965,62
  • OMX Tallinn0,00%2 201,63
  • OMX Vilnius0,22%1 496,05
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,35%10 725,8
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,96
  • OMX Baltic0,11%317,37
  • OMX Riga0,32%965,62
  • OMX Tallinn0,00%2 201,63
  • OMX Vilnius0,22%1 496,05
  • S&P 500−0,45%7 551,81
  • DOW 30−1,21%51 461,9
  • Nasdaq −0,01%25 978,42
  • FTSE 1000,35%10 725,8
  • Nikkei 2250,33%64 136,25
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,96
Õhuhapniku ja happevihmade mõjul tekkiv karboniseerumine on teatavasti betooni pinnalt algav protsess, mille mõjul betooni keskkond aluselisest happeliseks muutub. Kui karboniseerumine jõuab betoondetailide sarruseni, hakkab viimane roostetama, mis kiiresti ohtlikuks muutuda võib. Just nimelt see protsess panebki paika betoonehitiste nn arvestusliku eluea.
Selle protsessi takistamine põlevkivi lendtuha lisamisega tsemendisse baseerub Eesti teadlaste töödel (TTÜ, ETUI, ka Silikaatbetooni teadurite uuringud). Tehnikaülikoolis on tehtud kindlaks, et lendtuha omadused sõltuvad suuresti tuhaosakeste läbimõõdust. Tsemendis kasutatav lendtuha fraktsioon peab sisaldama vähemalt 85 osakesi läbimõõduga alla 30 mikroni. Praktikas aga kasutatakse tsemenditööstuses elektrifiltritega kinni püütud tuhka, mis koosneb 100 ulatuses osakestest alla 30 mikroni, nii et alates nende filtrite käikulaskmisest pole enam vaja ka muretseda vastava tooraine kvaliteedi pärast.
TTÜ andmeil saab praktiliselt happevihmadest mittehooliva tsemendi, kui sinna lisada põlevkivituhka üle 30 protsendi.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele