• OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,33%6 259,75
  • DOW 30−0,63%44 371,51
  • Nasdaq −0,22%20 585,53
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,25%39 469,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,25
  • OMX Baltic0,06%298,97
  • OMX Riga−0,21%889,03
  • OMX Tallinn0,18%2 058,65
  • OMX Vilnius−0,02%1 203,64
  • S&P 500−0,33%6 259,75
  • DOW 30−0,63%44 371,51
  • Nasdaq −0,22%20 585,53
  • FTSE 100−0,38%8 941,12
  • Nikkei 225−0,25%39 469,72
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%91,25
  • 20.05.03, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Hinnalangus on muutumas ohuks

Pühapäeval avalikustatud Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) raport asetab kõrge deflatsiooniriski ? ehk kroonilise, majanduskasvu halvava hinnalanguse kategooriasse Euroopa suurima majandusruumi Saksamaa. Mõõdukat riski näeb fond Soomes, Rootsis ja Norras. USA, kus dollari järsk odavnemine peaks aitama hinnalangust pidurdada, asetab IMF esialgu madala riskiga riikide kategooriasse.
Deflatsiooni on hea- ja halvaloomulist. Hea on see, kui hinnad langevad tootlikkuse tõusu tõttu. Halb, kui hinnasurve tekib liigsetest tootmisvõimsustest ja nõudluse vähenemisest. Pärast 90ndate aastate investeerimisbuumi ning Hiina esiletõusu maailma suurima ja odavaima tootmisbaasina on praegu rohkem seda viimast. Nõudlus pole pakkumise kasvuga sammu pidanud, vähenedes veelgi börsimulli lõhkemise, skandaalide, terrori- ja sõjaohu ning nüüd Aastast alanud kopsuviiruse mõjul.
Maailma autotööstusel näiteks on võimsust toota kuni 80 miljonit masinat aastas, tegelik nõudlus on 20 miljonit väiksem. See on üks põhjus, miks USAs on autode hinnad viimase aastaga 1,3 odavnenud. Sarnane seis on paljudes teistes tööstusharudes. Hinnad langevad, kuid tarbimine ei kasva ja olukord majanduses ei parane, sest ettevõtjate tulude vähenemine sunnib koondama ja kokku hoidma, millest kasvab tööpuudus, väheneb tarbimine ja kasvab hinnasurve.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Deflatsiooni on seostatud peamiselt USA läinud sajandi 30ndate aastate suure depressiooniga, mil hinnad kukkusid mõne aastaga 24. Samuti Jaapaniga, mis on börsi- ja kinnisvaramulli lõhkemise järel virelenud viimased 10 aastat. Nulli langetatud pangaintressid ning valitsuse stimuleerimispaketid pole aidanud ? tänavu esimeses kvartalis kiirenes hinnalangus rekordilisele 3,5ni senise 1?2 asemel.
Nüüd on inflatsiooni aeglustumine murelikuks teinud USA ja Euroopa keskpangad. Kaks nädalat tagasi ütles USA Föderaalreservi juht Alan Greenspan, et inflatsioonitempo jätkuv aeglustumine on ebasoovitav. Reedel avalikustatud andmeil oli tarbijahindade inflatsioon aprillis USAs viimase 37 aasta madalaim. Ka tootjahinnad alanesid. Baasinflatsioon, kust on välja arvatud kütuse ja toidukaupade hinnad, on USAs juba alla 1.
IMF leiab siiski, et tõsine deflatsioonirisk ohustaks USAd alles siis, kui tööpuudus kasvaks praeguselt 6 protsendilt 8 protsendile ning majanduskasv jääks mõõnama pikemaks ajaks. Pealegi vähendab hinnalanguse riski dollari järsk nõrgenemine.
Nõrk dollar tähendab tugevat eurot, mis õõnestab majanduskasvu Saksamaal. ?Kui majanduskasv jääb tänavu ennustatud 0,5 tasemele, on Saksamaal tuleval aastal tõsine risk deflatsiooni langeda,? kirjutab IMF oma raportis. Riski lisab kõrge tööpuudus, suured jõude seisvad tootmisvõimsused ning elanikkonna ja erasektori suur võlakoorem.
Jaapani õppetund näitab, et deflatsiooni on kergem ennetada kui sellest välja murda. See nõuab Keskpangalt otsustavat käitumist, millega seletatakse USA keskpanga jõulist intresside alandamise poliitikat. Samas ei anna eurotsooni riikide ebaühtlane majandusareng Euroopa keskpangale sama vabadust. Siiski oodatakse, et nii USA kui Euroopa keskpank veel enne suve laenuintresse alandavad.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 3 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele