Vastukajaks patendivolinik Mart-Enn Koppeli artiklile
?Aprillis rekordarv kaubamärgitaotlusi? ning seoses paari kliendi pöördumisega, kes sellest artiklist segadusse sattusid, peame vajalikuks selgitada Eesti kaubamärgiomanike õigusi peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga.
Eesti liitumisel ELiga jäävad kõik siseriiklikud kaubamärgi registreeringud kehtima. Teiste sõnadega on Eestis registreeritud kaubamärgi omanikul jätkuvalt ainuõigus kasutada kaubamärki registreeritud kaupadel ja teenustel Eesti Vabariigi territooriumi piires.
Samas tuleb arvestada asjaoluga, et ühinemise kuupäevast alates laienevad Eesti territooriumile ELi kaubamärgid. Võimalike konfliktide tekkimisel on siseriikliku kaubamärgi omanikul õigus keelata ELi kaubamärgi kasutamine kui siseriiklik kaubamärk on registreeritud, taotletud või omandatud heas usus enne Eesti ühinemist ELiga. Eestis registreeritud kaubamärgi omanik võib pöörduda sellisel juhul Eestis kohtusse ning analoogselt kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumise juhtumitele taotleda ELi kaubamärgi kasutamise lõpetamist Eestis. Siinkohal tuleb silmas pidada, et juhul kui Eesti kaubamärgiomanik on teadlik hilisema ELi kaubamärgi kasutamist Eestis ning ei ole teinud takistusi ELi kaubamärgi kasutamisele viie aasta jooksul, ei saa ta peale viieaastase perioodi möödumist mingeid meetmeid rakendada, v.a teatud erandid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seoses tollipiiride kadumisega Eesti ja teiste liikmesriikide vahel peab paratamatult muutuma ka senine süsteem, kus tolliamet pidas piiril kinni kaubamärgiomaniku õiguste rikkumise kahtlusega kauba omal initsiatiivil või kaubamärgiomaniku avalduse alusel.
Praegusel hetkel on veel lahtine, kas ja kellel on pädevus kontrollida, et liikmesriikidest Eestisse toodab kaup ei rikuks Eestis registreeritud kaubamärgiomaniku õigusi. Antud küsimuse lahendamise muudab muuhulgas keeruliseks asjaolu, et rakendatavad meetmed ei tohi minna vastuollu kaupade vaba liikumise põhimõttega.
Kindlasti ei tähenda muudatused tolliameti töös, et peale Eesti liitumist ELiga ei saa Eestis registreeritud kaubamärgi omanik võtta kasutusele meetmeid teistest liikmesriikidest pärit ning identset või sarnast kaubamärki kandvate kaupade turustamise takistamiseks Eestis. Vastasel korral kaotaksid siseriiklikud kaubamärgi registreeringud ELi liikmesriikides oma mõtte.
Autor: Mari Toomsoo