Neljapäevases, 22. mai Äripäevas on Raul-Vello Rebane tõstatanud mitu olulist küsimust seoses põhiseaduse muutmisega Euroopa Liiduga (EL) liitumise tarbeks (vt
Põhiseadus võiks jääda muutmata). Püüan neile küsimustele vastused anda.
Kas on võimalik jätta põhiseadus muutmata ja võtta ELi ajaks vastu nn rakendusseadus?
Põhiseadust muutmata ELi astuda pole riigiõiguslikult võimalik, sest mõned meie põhiseaduse sätted on ELi õigusega vastuolus. Riigikogu võttis vastu õiguspoliitilise otsuse põhiseaduse enda teksti mitte muuta, vaid panna rahvahääletusele põhiseaduse täiendamise seaduse eelnõu. See seaduseelnõu tunnustab ELi aluseks olevat ELi õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. Samas lisati eelnõusse õiguskantsleri ettepanekul nn kaitseklausel, mille kohaselt ELi õiguse ülimuslikkuse eeltingimuseks on, et ELi õigus ei satu vastuollu Eesti põhiseaduse aluspõhimõtetega. Kaitseklausel jätab Eestile tagavaraväljapääsu juhuks, kui ELi õigust hakataks tõlgendama põhiseaduse aluspõhimõtete ja -väärtuste vastaselt.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Millised on EList väljumise tingimused, reeglid ja protseduurid? Kuidas on see formuleeritud liitumislepingus ELiga?
EList väljumise tingimusi pole seni õiguslikult fikseeritud. Ka vastav praktika on olnud napp (piirdudes Gröönimaaga, mis pole iseseisev riik). Küll aga on väljaastumise õigus ja protseduur sisse kirjutatud ELi konstitutsioonilise lepingu kavandisse. Selle järgi toimub väljaastumine välja astuda sooviva riigi ja ELi vahel sõlmitava lepingu alusel.
Milliste seaduste kohaselt kujuneb Eesti territooriumi valitsev uus kodanikkond?
ELi astumine ei muuda Eesti kodakondsust ? seega jääb ?Eesti territooriumi valitsev uus kodanikkond? samaks. ELi kodakondsus ei asenda liikmesriigi kodakondsust, vaid annab teatud lisaõigusi (näiteks välismaal tohib ELi kodanik pöörduda ka teise ELi liikmesriigi konsulaaresinduse poole abi saamiseks). Eestis elavatel ELi kodanikel tekib õigus võtta osa siinsetest Euroopa Parlamendi ja kohalike omavalitsuste valimistest. Riigikogu valimistest saavad aga endiselt osa võtta vaid Eesti kodanikud.
Autor: Lauri Mälksoo