Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulevikuotsuste langetamine pole kerge

    Juba mõnda aega on suuremale osale Eesti tulevikuga tegelejatest selge, et oleme oma arengus taas jõudnud teelahkmele. Kümme aastat kestnud üleminekuperiood on sisuliselt lõppenud, algamas on täiesti uus ajastu, milles ees seisvate muudatuste ulatus alles pikkamööda selguma hakkab. Hetkel on isegi võimatu väita, kas need muudatused saavad olema meeldivad või ebameeldivad. Igal juhul on selge, et paljusid neist ei õnnestu meil enam isegi parimate soovide korral enam muuta. Tulevik on meie jaoks paljuski juba loodud, viimased lähema paarikümne aasta arengusuundi määravad otsused ootavad langetamist. Kindlasti on otsus ka otsustamata jätmine. Paraku on see pikemas perspektiivis kõige negatiivsemate tagajärgedega otsus.
    Sellel taustal on peaminister Juhan Partsi unistused kahtlematult positiivsed. Üsna õigesti on paika pandud ka põhisuunad, mille arendamisest Eesti tulevik lähematel aastatel kõige otsesemalt sõltub ? lapsed ja teadmised. Hea on kindlasti ka see, et need põhimõtted on leidnud tee Res Publica, Reformierakonna ja Rahvaliidu koalitsioonileppesse. Sellega head asjad paraku ka lõpevad. Sest ilusatele loosungitele vaatamata pole ei peaministrilt ega ka valitsuselt kuulnud midagi konkreetset, kuidas nimetatud aladel ikkagi edasi kavatsetakse minna.
    Veelgi hullem: valitsuse saja päeva jooksul toimuv osutab sootuks vastupidistele tendentsidele. Kui koalitsioonilepingus seisab, et valitsus kavatseb tagada igale andekale eesti noorele võimaluse omandada kõrgharidus sõltumata tema materiaalsest olukorrast, siis tegelikkuses on Res Publica, Reformierakond ja Rahvaliit üliõpilastelt viimaseid toetusi ära võtmas. Isamaaliidu poolt esitatud õppetoetuste seaduse eelnõu keeldub valitsus aga arutamast, ise pole aga suutnud oma lahendust sellele keerukale küsimusele välja pakkuda.
    Lahendused on iseenesest vähemalt teadmismahuka tootmise alal lihtsad. Valitsus peab toetama omal ajal Isamaaliidu valitsuse ajal võetud kohustusi teadus- ja arendustegevuse alaste investeeringute järsuks suurendamiseks ning tagama, et kulutused haridusele ja teadusele kasvaksid igal aastal rohkem, kui on eelarve üldine kasvutempo. Valitsus peab seadma uue tehnoloogia rakendamise ise oma selgeks prioriteediks, mille üks osa on kas eraldi IT-ministri ametisseseadmine või mõni sellega samaväärne samm.
    Loomulikult pole tulevikku suunatud otsuste langetamine kerge. Tean omast käest, et see pole ka populaarne. Ühe või teise eluala eelistamine tähendab teiste elualade vähemasti ajutist kõrvalejätmist. Sest kuigi peaminister Parts kinnitas esialgu, et raha pole probleem, on ta praeguseks hetkeks oma eelkäijate kombel ilmselt avastanud, et rahaga on vaid nii, et teda kas pole üldse või on teda vähe. Kõigi heade asjade korraga tegemiseks Eesti riigil raha ei ole ega ilmselt vähemalt lähitulevikus ka tule. Seetõttu on valusad valikud möödapääsmatud.
    Valitsuse olukorra teeb eriti raskeks kergemeelselt koalitsioonileppesse kirjutatud maksureform, mis juhib Eestit peaministri poolt esitatud suundadest täpselt vastupidisesse suunda. Liberaalne majanduspoliitika on Eestit hästi teeninud. Sellest pole mingit põhjust loobuda. Samas ei pea katsed olla veelgi paremad katoliiklased kui paavst alati edu tooma. Sest analüüsides näiteks Eesti konkurentsivõimet, pole maksude tase selles probleemiks. Küll kisuvad Eesti konkurentsitaset ohtlikult alla aga tööjõu vilets koolitatus, vähene innovaatika ning nõrk teadus- ja arendustegevus. Veelgi makse vähendades on suhteliselt lootusetu nendele aladele raha leida, või eeldaks see iseenesest ju meeldiv samm sedavõrd radikaalseid uuendusi, milleks valitsuskoalitsioon oma koalitsioonileppe kohaselt kohe kuidagi ei näi valmis olevat.
    Nii meenutabki Eesti valitsus hetkel autojuhti, kes lähenevat kurvi märgates ei ürita seda mitte ühtlast tempot hoides optimaalse kiirusega läbida, vaid gaasi täiesti põhja vajutab. Selline käitumine on ülimalt riskantne ning ohtlik. Asi on seda hullem, et iga hinna eest maksureformi teostades on valitsus juba lisaeelarvet koostades üritanud kõigutada Eesti senist konservatiivset eelarvepoliitikat.
    Katsed jagada laiali stabilisatsioonireserv või vähendada riigi kassatagavara näitavad, et valitsus kavandab seniseid hoiakuid radikaalselt muuta. See võib Eesti majanduse stabiilsuse aga juba tõsise küsimärgi ette seada.
    Nii on peaminister Juhan Parts raskes situatsioonis. Ühelt poolt saab ta ilmselt isegi aru, et on kahtlase väärtusega koalitsioonileppele alla kirjutanud, teiselt poolt ei luba uhkus seda aga välja ütelda. Valida aga tuleb. Kindlasti pole see kerge, kuid kus on öeldud, et peaministri amet peab kerge olema?
  • Hetkel kuum
Schenker Baltikumi juht: logistikasektoris on keerulised ajad alles ees
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Tavapärane konkurents ja turureeglid ei pääse logistikas esile, sest ärikeskkonda suunatakse regulatiivselt väga jõuliselt, kirjutab Schenker Baltikumi peadirektor Janek Saareoks värskes Äripäeva Infopanga logistikasektori konkurentsiraportis ilmunud kommentaaris.
Peeter Koppel: ees võib oodata inflatsiooni teine laine
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
SEB privaatpanganduse strateeg Peeter Koppel hoiatas Äripäeva raadio hommikuprogrammis teise inflatsioonilaine eest ning hindas, et kuigi energiahinnad on kindlasti üks oluline inflatsiooni komponent, siis päris juurpõhjusena seda vaatlema ei peaks.
Investor, kelle juures käivad rahahädas inimesed nõu küsimas
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Jekaterina Tindi lugu investoriks saamisel algas aastal 2010, kui ema kinkis talle raamatu “Rikas isa, vaene isa”. Seda lugedes tabas tulevast investorit teadmine, et inimesel on võimalik ka niimoodi raha teenida, et tegelikult raha teenib ennast ise.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Nädala raadiohitid: kas turgudel optimismi jagub?
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.
Kas turgudel jätkub optimismi ning kui kaua võib kesta jahedam seis majanduses - need teemad huvitasid Äripäeva raadio kuulajat sel nädalal enim.

Olulisemad uudised

Tööturul liigub võim taas tööandja kätte
LinkedIni statistika näitab, et üha vähem tööandjaid pakub töötajatele võimalust teha kaugtööd, vahendab veebisait Inc.com.
LinkedIni statistika näitab, et üha vähem tööandjaid pakub töötajatele võimalust teha kaugtööd, vahendab veebisait Inc.com.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.