Poola aktsiaturu atraktiivsus kasvab

Nii pindalalt kui rahvaarvult kuulub Poola Euroopa kümne suurima riigi hulka. 38,6 miljoni elanikuga ning maavarade poolest rikas Saksamaa naaber alustas endistest idablokiriikidest esimesena üleminekut plaanimajanduselt turumajandusele. Paraku on ümberkorraldused kulgenud aeglaselt ning erastamisprotsess venima jäänud. Komistuskiviks on saanud poliitiliste jõudude võimuvõitlus ning mõjukad ametiühingud. Viimaste valuline reaktsioon ümberkorraldustele on pärssinud ettevõtete konkurentsivõime tõstmist. Osalt ka seetõttu on püsinud kõrgel töötuse määr, mis ulatus aprillis 18,4ni.

Vaatamata pikaleveninud restruktureerimisele oli Poola möödunud kümnendi majanduskasv pärast turumajandusele üleminekut veenev ja stabiilne, jäädes vahemikku 4 - 7. Vaid viimasel kahel aastal on kasvutempo alanenud 1ni. Seevastu oodatakse sellelt aastalt uue tõusutsükli algust ning 2004. aastaks prognoositakse juba 4,5-list majandustõusu.

Keskpanga kaks murelast ? valitsussektori puudujääk ning inflatsioon ? on vähenemas ning seetõttu on langemas ka kõrged intressimäärad. Vahepeal 20ni kerkinud intressid on vähem kui kolme aastaga kukkunud 5,75ni. Jooksevkonto puudujääk pole Poolas probleemiks - käesolevaks aastaks prognoositakse 3,7 SKT-st. Poola ekspordist kolmandik läheb Saksamaale. Erinevalt teistest regiooni riikidest on Poola väheseid, kes on osanud rasketes tingimustes eksporti kasvatada ? I kv kasv oli 17. Aastaga euro suhtes 14 langenud zlott on seejuures oluliseks abimeheks olnud, asendades rammetut sisemaist tarbimist.

Poola alustas idabloki riikidest ühena esimestest pensionireformi elluviimist 1999. a. Sealsetest kogemustest käisid õpetust saamas ka Eesti II samba pensionifondide esindajad. Esimestel tegijatel ikka juhtub, nõnda oli ka poolakatel reformi alguses probleeme kinnipeetud pensionimaksete fondidesse suunamisel. Segadusi põhjustasid ka pidevad muudatused pensionifondide töö korraldamisel.

Käivitumisraskustele vaatamata on nüüdseks saanud fondidest tõsine tegija Poola väärtpaberiturul.

Tänaseks on Poola pensionifondide mahud tõusnud 116 miljardi Eesti kroonini. Enamus rahast on paigutatud fikseeritud tootlusega instrumentidesse, aktsiate osakaal on koguvaradest 24. Seaduse järgi peab vähemalt 95 fondi varadest olema investeeritud Poola instrumentidesse.

Pensionifondidest on saanud suurimad osalised Poola aktsiaturul. Varssavi börsil on noteeritud ettevõtteid 209, mille turuväärtus kokku oli aprilli lõpus 358 miljardit krooni. Vabalt kaubeldavatest aktsiatest kuulub üle neljandiku pensionifondidele. Oletades, et fondidesse lisanduva raha hulk jääb aja jooksul samaks ning börsile uusi ettevõtteid ei lisandu, ostaksid pensionifondid kõik vabalt kaubeldavad aktsiad turult 8?10 aasta jooksul ära. Õnneks kasvab Varssavi börs nii lisaemissioonide kui uute ettevõtete lisandumise kaudu ning aja jooksul võivad fondid siiski suurendada välisinvesteeringute osakaalu.

Sektoritest on börsil toekaimaks pangandus, mis moodustab börsi turuväärtusest 42. Börsil esindatud 14 pangast on tuntuimaks Bank Pekao, kus tuumikinvestoriks on üks Itaalia suurpank. Pekao on laenuturul esimene ning deposiitide osas hoiab teist kohta.

Viiendiku börsist moodustab telekomisektor, kus küll on valida vaid nelja firma vahel. Telekomunikacja Polska (TPSA) näol on tegemist Varssavi börsi lipulaevaga, kelle strateegiliseks partneriks ja suuromanikuks on France Telecom. TPSA on juhtivas seisundis fikstelefonide turul, kuid mobiilsides hoiab tütarettevõte Centertel kolmandat kohta. Centertelil on ambitsioonid saada turuliidriks, kuna turuosade erinevused konkurentide vahel on marginaalsed ning arenguruumi on palju. Prognoosi kohaselt jõuab mobiiltelefoni kasutajate hulk Poolas selle aasta lõpuks alles 45ni kogu rahvastikust.

Arvuliselt suurima osa börsist moodustab tööstussektor, kus on valida 120 firma vahel. Näiteks on zloti odavnemist osavalt ära kasutanud Poola suurim alumiiniumitootja Grupa Kapitalowa Kety. Jõudsalt eksporti kasvatades on Kety võtnud eesmärgiks saada turuliidriks kogu Kesk- ja Ida- Euroopas. Teise eduka eksportijana võib esile tuua Intergroclin Auto (Groclin), kes valmistab nahast istmekatteid autotööstusele. Omades kliente pea kõikide Euroopa autotööstuste seas on ta viimased neli aastat suutnud tulusid kasvatada keskmiselt 46 aastas. Ettevõtte enda hinnangul kiire areng jätkub.

Kuigi pensionifondid on turul juba üle nelja aasta tegutsenud, on nad siiani osanikud 70-s börsifirmas. Ülejäänud kahe kolmandiku ettevõtete hulgas on avastamisruumi küllaga. Pensionifondide suurus saanud neile takistuseks väiksematesse firmadesse investeerimisel ? seda vabalt kaubeldavate aktsiate vähesuse tõttu. Just pensionifonde silmas pidades korraldas eelmainitud Groclin eelmisel aastal aktsiate lisaemissiooni ning kaasas sellega fondid oma omanikeringi. Selle tulemusena kahekordistus aktsia hind poole aastaga.

Pikas plaanis on aktsiaturgude jaoks määrav majanduse kasvutempo. Kui kogu Poola majanduse tõus on sellel aastal eeldatavasti 3 võrreldes eelmise periooni 1-ga, siis ettevõtete kasumid kasvavad 40-50. Olematuks muutunud inflatsioon ja langevad intressimäärad tõstavad lähiaastatel Poola aktsiaturu atraktiivsust.