Põhja-Saksamaal asuv Saksi-Anhalti liidumaa oli endise Saksa DV suurtööstuse piirkond, kus tooni andsid masina-, keemia-, metallurgia- ja mäetööstus ning energeetika. SDV kadumise järel näis suurtööstus perspektiivitu ja lasti põhja, aga see oli viga, millest peagi aru saadi ja mis parandati, ütles Saksa delegatsiooni juhtinud liidumaa majandus- ja tööministeeriumi riigisekretär Manfred Maas.
?Arvestades meie sarnast minevikku, oleme oma tööstuse eduka ümberstruktureerimise kogemusi valmis jagama Eesti põlevkivi- ja keemiatööstusele,? ütles riigisekretär.
Kohtumisel Viru Keemia Grupi (VKG) juhtidega soovitas Maas neil jt Eesti keemiatööstusfirmadel kaaluda ühinemist nende algatusel loodava Euroopa keemiatööstuspiirkondade võrgustikuga. ?Niisugune organisatsioon aitaks paremini kaitsta tööstusharu huve Brüsselis, mis järjest rohkem määrab tööstuse arengut,? ütles Maas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Viru Keemia Grupi arendusdirektor Jaanus Purga lausus, et koos suurriikidega niisugusesse lobigruppi kuulumine tuleks kindlasti ettevõttele kasuks. Rääkides koostööväljavaadetest sakslastega, ütles Purga, et VKG suurim huvi oleks leida partner, kes aitaks neil põlevkivist toodetud kemikaale turustada või hakkaks neid kivisöekemikaalide asemel kasutama oma toormena.
Tosina Saksa firma kontakte Eesti ettevõtetega nimetas 2000. aastal loodud Saksi-Anhalti liidumaa Eesti kontaktibüroo juht Peter Voecks kordaläinuks. Ta prognoosis, et umbes pooltel on perspektiivi jõuda koostööprojektideni. Sakslased käisid muu hulgas Balti Laevaremonditehases ja Laheotsa talus ning pidasid läbirääkimisi Sillamäe soojuselektrijaama juhi Väino Sarnetiga. ?Kindlasti ei pea paika Eestis levinud arvamus, nagu oleks turu väiksuse tõttu sakslaste huvi selle vastu väike,? ütles Voecks.
Maas avaldas lootust, et edaspidi laiendab Eestis tegevust Norddeutsche Landesbank, millel on esindus Leedus ja Lätis. ?See peaks avama Eestis tegutseda soovivatele Saksa firmadele uusi rahastamisvõimalusi ning tõstma Saksa investeeringud Eestis Leedu ja Läti tasemele,? lisas Maas.
Visiidi ajal kirjutasid liidumaa Inseneride Koja ja Eesti Inseneride Liidu esindajad alla koostöömemorandumi.
?See on jätkuks meie enam kui aasta tagasi sõlmitud koostöölepingule,? ütles Eesti Inseneride Liidu president Riho Oras. ?Et sakslased on edukalt renoveerinud Saksa DV ajal ehitatud paneelmaju, siis on memorandumi eesmärk algatada koostöös Berliini tehnikaülikooliga meie paneelmajade renoveerimise mudelprojekte,? selgitas Oras.