- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
- OMX Baltic−0,19%298,97
- OMX Riga0,07%891,39
- OMX Tallinn−0,28%2 055,59
- OMX Vilnius−0,01%1 206,2
- S&P 500−0,01%6 296,79
- DOW 30−0,32%44 342,19
- Nasdaq 0,05%20 895,66
- FTSE 1000,22%8 992,12
- Nikkei 225−0,21%39 819,11
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%91,43
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Prügiveo kallinemine 40 võrra pole põhjendatud
Uue prügila avamisega seoses kallineb tallinlaste ja pealinna lähivaldade elanike prügivedu ligi poole võrra ? kui seni maksis 240-liitrise konteineri igakuine tühjendamine 36 kr, siis tänasest 52 kr, eritellimusel aga koguni 72 kr.
Äripäeva hinnangul ei ole prügiveo kallinemine 40 protsendi võrra majanduslikult põhjendatud ? ASi Tallinna Prügila argumendid selleks on nõrgavõitu. Tallinna linn ei ole aga jäätme-käitlusfirmaga lepingut sõlmides käitunud linnaelanike huvidest lähtuvalt.
Tallinna linnavalitsuse praegune ?sõda? tarbijasõbralikumate prügiveohindade kehtestamise nimel meenutab rusikatega vehkimist pärast kaklust ? praegune olukord tuleneb otseselt kolm aastat tagasi sõlmitud lepingust, millele on alla kirjutanud Tallinna linn ise.
Prügila omanike peamine väide on, et suuremad transpordikulud tõstavad prügiveo hinda. Seda põhjendust ei saa tõsiselt võtta ? transpordikulud peaks hoopis vähenema, sest Lasnamäelt, Tallinna suurimast linnaosast on Jõelähtmele lähem prügi vedada kui Pääskülla...
Ausam olnuks öelda, et tahame teenida oma investeeringu kiiresti tagasi. Selles, et üks ettevõte, praegusel juhul Tallinna Prügila, soovib kiiresti tasa teenida oma investeeringut, ei ole midagi taunimisväärset ? iga ettevõte investeerib selleks, et tulevikus suuremat tulu saada. Olgu tegu monopoliga või normaalses konkurentsis tegutseva ettevõttega. Küll aga paneb imestama, et Tallinna linn on lasknud järjekordsel monopolil end ümber sõrme keerata. Meenutagem siinjuures vaid Tallinna Vee ja Tallinna linna suhteid.
Tõsi, selle ettevõtte planeeritava vee hinna tõusu suutis linnapea Edgar Savisaar valimiste eel külmutada.
Tallinna Prügila puhul ei paista Savisaare sõnadel niigi suurt mõju olevat. Tallinn ähvardas küll jätta Pääsküla prügila avatuks ja linnapea saatis Tallinna Prügila juhtidele kirja, milles taunis ettevõtte hinnakujundust, ometi on Pääsküla prügila suletud, Jõelähtme avatud ja prügiladustamise hinnad sellised, nagu Tallinna Prügila soovis.
Investeering Jõelähtmele on soliidne ? selle kogumaksumus kuni prügila sulgemiseni on 900 miljonit krooni. See ei tähenda aga, et ettevõttele monopoolsed õigused andnud Tallinna linn peaks lubama Tallinna Prügilal selle tasa teenida mõne aastaga.
Tallinna linn on Tallinna Prügilaga lepingut sõlmides garanteerinud ettevõttele kindla turu prügila planeeritud tegevuse kestuse ajaks, s.o 40 aastaks. Teeninduspiirkonnaks on pealinn ja selle lähiümbrus, kokku umbes pool miljonit elanikku pluss ettevõtted. Garanteeritud turg olnuks Tallinna linna trump, et mõjutada ettevõtet kehtestama põhjendatud hinnad.
Omavalitsused ja ka riik on paraku jõuetud võitluses monopolidega. Tallinna linn aga andis toimetuse meelest siiski liialt hõlpsalt järele, lubades prügila avada, ehkki Tallinna Prügila ignoreeris linna seisukohta. Jäätmekäitlusfirmale saab koha kätte näidata konkurentsiseaduse toel ja lükates ümber ettevõtte nõrga põhjenduse uute hindade kehtestamisel.
Autor: ÄP
Enimloetud
3
Viimased uudised
Eesti ja Läti räimepüügi piiranguid peetakse suureks edulooks
Eesti ja Läti räimepüügi piiranguid peetakse suureks edulooks
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
“Käiakse küsimas ja käime ise koputame ustele”
“Distsipliin on tugevam kui motivatsioon”
Podcastid
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Tagasi Äripäeva esilehele