Eesti Pank kirjutab oma uues kvartalikommentaaris, et finantssektor peab arvestama keskmise sissetulekuga klientide intressitundlikkusega.
Eesti Pank ei välista, et finantssektoris alahinnatakse intresside ja tulude kõikuvuse negatiivset mõju inimeste maksevõimele.
Lisaks peab finantssektor jälgima ärilise kinnisvara pakkumise ja nõudluse vahekorda ning vältima madalaid marginaale, mis ei võimalda katta võimalikke laenukahjumeid.
Keskpanga sõnul on viimase kahe aasta jooksul olnud Eesti Euroopa Liidu oodatava ühinemise tõttu olukorras, mida iseloomustavad kõigi aegade kõrgeim usaldusväärsus, liiduga sisuliselt ühtlustunud intressid, peaaegu piiranguteta välisraha pakkumine ning terve aasta väldanud suur välisdefitsiit.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Usalduse säilitamiseks on keskpanga sõnul vajalik kiire ühinemine Euroopa Liiduga, eraisikute tasakaalukus majandusotsustes, pankade riskijuhtimine ning läbimõeldud majandus- ja eelarvepoliitika.
Eesti Panga sõnul on tööturu näitajad ja eraisikute ning ettevõtete kindlustunne head. Ettevõtete osas jääb optimism tuleviku suhtes eelmisele aastale siiski alla. Samuti on ettevõtetel oluline tootlikkuse kasvu hoidmine.
Esimeses kvartalis ei täitunud Eesti Panga lootused ekspordi taastumise osas. Pigem on eksport mõnevõrra alanenud - otseeksport kasvas 7,4%, mis on 1,2 protsendipunkti mullusest vähem.
Suur sisenõudlus ning teisalt oodatust väiksem eksporditulude kasv viis Eesti majanduse veelgi sügavamasse jooksevkonto defitsiiti: nelja kvartali keskmine defitsiit ulatub umbes 14%ni sisemajanduse koguproduktist.