- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 5000,03%6 231,87
- DOW 30−0,16%44 334,92
- Nasdaq 0,31%20 476,63
- FTSE 1000,12%8 817,16
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,46
- OMX Baltic0,03%299,05
- OMX Riga0,00%891,94
- OMX Tallinn0,08%2 057,92
- OMX Vilnius0,07%1 203,3
- S&P 5000,03%6 231,87
- DOW 30−0,16%44 334,92
- Nasdaq 0,31%20 476,63
- FTSE 1000,12%8 817,16
- Nikkei 2250,26%39 688,81
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa kaotus, Ameerika võit
Kas majanduslik taastumine on käeulatuses, nagu lubasid maailma rikkaimate riikide grupi G8 liidrid eelmisel nädalal oma iga-aastasel kohtumisel Prantsusmaal Evianis? Paljud märgid nii USAs kui Euroopas osutavad tõepoolest majanduse elavnemisele.
Naftahinnad tulid kõrgustest alla Iraagi sõja ajal ja usutavate stsenaariumide kohaselt suunduvad veel suurema languse poole. Investorid kogu maailmas väljuvad oma Brasiilia/Enroni/Iraagi närvilisusest. Riskipreemia langeb, tõugates aktsiahinnad kõrgemale ja langetades pikaajaliste võlakirjade intresse.
Lisaks sellele on ülemäärane kapital, mis akumuleerus 1990ndate hullumeelse kõrgtehnoloogilise buumi ajal, nüüd suuremas osas ära kulutatud. Investeeringumäärad on kolm aastat järjest madalad olnud. Praegu kannatavad vähesed tööstusharud ülemäärase kapitali akumuleerumise all ning on jälle valmis investeerima.
Need kõik on head uudised, kuid kahjuks sellega sarnasused Euroopa ja Ameerika vahel lõpevad. Raha- ja eelarvestrateegiad töötavad USAs täie auruga, kuid on Euroopas vaikima sunnitud.
USAs kärpis Föderaalreservi esimees Alan Greenspan 2001. ja 2002. aastal agressiivselt intressimäärasid. Kui rahapoliitika ei suutnud palju enamat teha, võttis Bushi administratsioon vastutuse endale ja tegi seda naudinguga.
USA eelarve 2000. a ülejääk 1,4 SKTst on muutunud 2003. a prognoositavaks puudujäägiks 4,6. Umbes 5 sellest 6-protsendilisest kõikumisest on põhjustatud pigem poliitikast kui nõrgast majandusest. See võib olla eelarvepoliitiliselt vastutustundetu (koos tulevikku suunatud maksukärbetega on see seda kindlasti), kuid lühiajaliselt pakub see nõudluse tõusu.
Euroopas on aga Euroopa Keskpank (EKP) olnud tunduvalt ettevaatlikum. Uue institutsioonina on see pidanud küll oma usaldusväärsust tõestama, kuid tulemuseks on väiksem ja aeglasem intressimäärade langus.
Eelarvepoliitikat Euroopas piirab stabiilsuspakt. Europiirkonna eelarve on 2000. a ülejäägist 0,1 muutunud 2003. a prognoositavaks puudujäägiks 2,4, seda peamiselt nõrga majanduse, mitte eelarvepoliitika muudatuste tõttu. Valitsused vusserdavad, petavad pisut ja saavad Euroopa Komisjonilt noomida.
Parima stsenaariumi kohaselt ei piisa toimuvast tõenäoliselt suureks lühiajaliseks eelarveliseks arenguks, mida Euroopa vajab. See nõuab Euroopa valitsustelt puudujääkide lühiajalist suurendamist, parandades samas pikaajalisi väljavaateid tõsise pensionireformi kaudu. Mõned valitsused, eriti Prantsusmaa ja Saksamaa omad, püüavad teha viimast. Nad peaksid end tundma vabamalt tegema esimest.
Ei lahkne üksnes Ameerika ja Euroopa majandusstrateegiaid, vaid erinevad ka nende valuutad, kuna maailm elab üle suuri ümberkorraldusi valuutakurssides. Dollar odavneb, samas kui euro väärtus kasvab märkimisväärselt.
Dollari praeguses odavnemises on sügav ja kurb iroonia. Odavnemine on hind, mida USA peab maksma minevikupattude eest, s.t hiiglaslikku jooksevkonto defitsiiti, mida välisinvestorid ei ole enam nõus finantseerima ja mille suurus on vähemalt 4 USA SKTst. Iroonia seisneb selles, et dollari korrigeerimine on ühemõtteliselt hea uudis Ameerikale ja halb uudis Euroopale.
Hetkel kuum
USA jaoks tähendab dollari langus ekspordikasvu ja edasist nõudluse suurenemist ning tõuget majanduse elavnemiseks. See tähendab ka pisut suuremat inflatsiooni, kuid tänapäeva maailmas on pisut inflatsiooni hea, mitte halb.
Euroopa jaoks tähendab euro tõus madalamat konkurentsivõimet ja edasist majanduslikku langust. Kõige optimistlikumate hinnangute kohaselt viib euro kallinemine 10 europiirkonnas nõudluse ja tootlikkuse languseni 0,6 SKTst.
Siiamaani on euro kallinenud umbes 30 võrreldes kahe aasta taguse madalseisuga ja on põhjust uskuda, et tulemas on isegi suurem tugevnemine. Euro on ainuke valuuta, mille suhtes dollar saab odavneda. Jeeni kallinemine on viimane asi, mida Jaapan vajab. USA praeguse jooksevkonto defitsiidi viimine mõistlike proportsioonideni nõuab enamat, kui me siiani näinud oleme.
Majanduslanguse ja euro kallinemisega kaasneb hindade langus, millega Euroopa juba flirdib. Euro kallinemine võib väga hästi olla tõukefaktor, mis päästab valla deflatsiooni. Nagu nüüdseks kümneaastane Jaapani äkiline majandusdepressioon meile näitab, lakkavad standardsed strateegiad töötamast, kui deflatsioon ja majanduslangus on end maksma pannud. Euroopa ei soovi ennast sellisest seisust leida.
Niisiis on G8 liidritel osaliselt õigus. Langevate naftahindade, agressiivse eelarve- ja rahapoliitika ning dollari odavnemise vahelt on raske näha, mis seisab tugeva taastumise teel USAs. See ei tähenda aga majanduse taastumist Euroopas.
Euroopas viivad rahapoliitiline ettevaatus, kehtestatud eelarvepiirangud ja euro kallinemine selgete ohtudeni: deflatsiooni ja pikenenud depressioonini. See ei ole ette määratud, sest paljud põhimõtted Euroopas on õiged ja lihtne muutus moodustes võib taastumist kannustada. Praegu aga on aeg tugevateks situatsiooniplaanideks. Kahjuks ei näe ma, et neid ette valmistataks.
© Project Syndicate , juuni 2003
Autor: Olivier Blanchard
Enimloetud
2
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
4
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Viimased uudised
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele