Pärnu rannaäär saab peatselt tihedalt maju täis

Ammende villast mere poolt vaadates vasakule jääva Seedri tänava villade kompleksi juures lõpetavad sinistes tunkedes töömehed viimast viimistlust ja aiandusarhitektid juhendavad ilutaimede istutamist. Kohe-kohe saavad omanikud oma kauni merevaatega mahukatesse villadesse sisse kolida.

Endise Kajaka võõrastemaja asemele on moodsad neofunktsionalistlikus stiilis valged ehitised kerkinud linnaelanike ja keskkonnakaitsjate nurina saatel. Nurin ja protest käib Pärnus igasuguse ehitamise juurde. Antud juhul häiris inimesi betoonaed, mille üks villa omanikke ehitusettevõtja Andres Koger oma maja ümber ehitas. Ehituse käigus tuli maha võtta ka mõned pihlakad ja kannatada said vanade seedrite juured. Koger lubab kõik kahjud korvata ja uusi puid asemele istutada. Hooned ise ei tohiks kellegi silma häirida, sest on nägusad ja sellesse paika sobivad. Väikseim seitsmest villast on 4,3 miljoni krooni eest müügis, teised on omaniku juba leidnud.

Rannahoone ja Rannahotelli vahele jääv osaliselt betooniga kaetud ala pole seni õiget kasutust leidnud. Selle kinnistu pantis kunagine Sunseti omanik Lauri Laubre 1997. aastal laenu katteks Ühispangale ja nüüd ongi see panga omanduses. Ühispanga tütarfirma OÜ Croneland üritas aastani 2041 kestvat hoonestusõigust 5,5 miljoni krooni eest müüa, kuid see ei õnnestunud. Nüüd plaanib pank rajada sinna kahekorruselise teeninduskompleksi, mida rannakülastajail hädasti tarvis, ja kulude kompenseerimiseks 3-4 korrusega väikese külalismaja. Seegi projekt on kohanud linnas vastuseisu. Detailplaneeringu avalikul arutelul oli 15 inimest hotelli ehitamise vastu, leides, et see ei sobi sinna ja eitamine kahjustab puid.

Edasi tuleb Rannahotell ja siis suur osaliselt võssakasvanud, osaliselt roostikuga kaetud hooldamata ala, mille hotellipoolses servas on roostes plekiga ülelöödud madal sara, kus viimati paiknes kurikuulus ööklubi Las Vegas. Selle lammutamisele mineva hoone omandas miljoni krooni eest raudteeärimehele Marcel Vichmannile kuuluv firma Balterex Oil, mis nüüd hoonele ka maad juurde taotleb. Firma tegevjuhi Jaanus Paasi sõnul on plaanis ehitada tervisekeskus, mille kõrgus ei ületaks Rannahotelli oma. Kas linn vallasvarana omandatud putka juurde maad eraldab, on veel suure küsimärgi all. Linnavalitsus ootab maa-ameti seisukohavõttu. Rannapargi päästekomitee moodustanud kohalik kultuuritegelane ja Riigikogu liige Mark Soosaar korraldas kevade hakul krundi korrastamiseks protestilaupäevaku.

Seejärel tuleb kinnistu, mille detailplaneeringu seesama päästekomitee seisma pani. Ametlikult kuulub 11 759 ruutmeetri suurune mereäärne krunt jalgpalliklubi Levadia omanikule Viktor Levadale, kellega on ehitusfirma FKSM sõlminud eellepingu selle ülevõtmiseks. Arendaja soovib ehitada otse rannapiirile, jättes liivaala siiski puutumata, 5-7korruselised elamud koos kõigile avatud juurdepääsuteede ja valgustusega. Selle plaani vastu on aga piirkonna taha jääva Papli tänava villade omanikud eesotsas Enn Veskimägi, Viktor Siilatsi ja Tiina Mõisa elukaaslase Mart Kutsariga. Pärnu abilinnapea Riina Müürsepa sõnul peab maavalitsus panema detailplaneeringu avalikule arutelule. Linnavalitsusel pole selle vastu, et üks räämas piirkond supelranna lähedal korda saab, midagi.

Taastusravikeskusele Tervis kuuluval veekeskuse ja hotelli objektil käib praegu töö täie hooga. Sealt edasi Strandist mere poole näeb linna üldplaneering ette täiesti uue väikeelamute piirkonna rajamist, mille kohta pole detailplaneeringut veel algatatud.

Hetkel on arendamisel üsna suur piirkond, mis jääb Papiniidu ja Raja tänava vahele, kinost Mai üle tee mere poole. Linna ja ASi Savi tütarfirma Väike Maa koostatava planeeringu järgi tuleb sinna kolm rida maju: maa poolt arvestades esimene rida 8?10 korrusega suured korterelamud, seejärel väiksemad 3?5 korrusega majad, kõige mere poole aga madalad ridamajad ja villad.

Linnaelanike ja looduskaitsjate teravat vastuseisu on tekitanud kinnisvarafirma LVM tütarfirma Väike Maa plaan ehitada eramud Raja ja Saare tänava vahele rajatud tammeparki. Ehkki kinnisvaraarendaja on lubanud sobitada majad puude vahele, tuleb osa puid kindlasti ka maha võtta ja see ei meeldi ümbruskonna elanikele. LVMi projektijuht Andres Sutt ütles, et plaanis oli ehitada parki 20?25 väikest maja mitte puhkajate, vaid kohalike elanike tarvis. Kuni kahe korrusega eramute hind jääks 1,5?2 miljoni krooni vahele.

Müürsepa sõnul pole linnaametnikest keegi nii loodusvaenulik, et laseks olemasolevat haljastust ülemäära lõhkuda. Mai ja Papiniidu tänava vahelisele alale, kus on praegu isekasvanud lepik, on kavas koos elamutega ka linnapark rajada, rääkis abilinnapea.