- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,22%6 384,95
- DOW 300,03%44 648,1
- Nasdaq 0,46%21 194,93
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,34
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 5000,22%6 384,95
- DOW 300,03%44 648,1
- Nasdaq 0,46%21 194,93
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,34
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Holland astub hiigelsammudega ees
Holland matab igal kümnendil kümneid miljardeid kroone ulmelistesse projektidesse. Eestil on lootust, et lähiaastatel saab ehk teoks ajaloo ainus suur ettevõtmine, sild Saaremaale. Eestlased heidavad nalja venelaste püüdluste üle panna jõgesid teistpidi liikuma, hollandlastele on võitlus loodusega argipäev.
Eesti ja Holland on pindalalt ühesuurused. Hollandis elab 16 miljonit inimest, Eestis 1,4. Hollandi rahvuslik koguprodukt on 6 triljonit krooni, Eestil 100 miljardit. Vahe elanike arvus on kümnekordne ja vahe rahvuslikus koguproduktis on 60kordne.
Hollandi põllumajandus ja tööstus on äärmiselt intensiivsed. Jaapan suudaks ehk võistelda selles, kui palju ühest väikesest maalapist välja pumbatakse. Et saada juurde maad, mida kurnata, kuivendas Hollandi valitsus 1960ndatel sada ruutkilomeetrit merepõhja. Kui meie teeks sama, saaks kuiva jalga Tallinnast Helsingisse.
Mere käest võidetud maal nimega Emmeloord on külad ja linnad. Viljaka põllumaa müüs riik talunikele.
Lääne-Euroopa usub liikumisse. Kiirteed, kiirrongiteed ja odav lennuühendus on Euroopa meelest majandusarengu, riikidevahelise kaubanduse ja turismi võti.
?Lennuühendust Eestisse peetakse Euroopas kalliks,? ütleb Kaido Sirel, Tallinna esindaja Brüsselis. Ta toob võrdluseks, et 600 krooni eest saab Brüsseli lähedalt lennuväljalt Dublinisse. Odavad lennupiletid Eestisse maksavad 4000?5000 krooni.
Hinnates Euroopa Liiduga ühinevates maades üles kerkivad siseriiklikke komistuskivisid, nähakse peamise probleemina vähest võimet infrastruktuuri panustada. Välismaised analüütikud arvavad, et investeeringud teedeehitusse võivad tulevikus veelgi väheneda.
Maanteeameti teedeinsenerid vähenemisse ei usu, sest investeeringuid pärast 1990. aastat nimetamisväärselt pole olnudki.
Hollandi suurima panga Rebopanga analüütik Menno Middeldorp: ?Poliitikutele ei meeldi tõsta suurenevate kulutuste katmiseks makse, lihtsam on investeeringute ja teedeehituse raha kärpida,? ütles Middeldorp.
Rebopanga analüütik kirjeldab Iirimaa probleeme välisinvesteeringute saamisel maapiirkondadesse, mis algavad sellest, et väljaspool Dublinit pole valgustatud kiirteed. Sama võiks Eestis karta.
Hollandis on käimas kiirrongitee ehitus Amsterdamist Brüsselisse, sealt edasi toimib kiirrongiühendus Pariisi ja Londonisse. Paari tunniga on võimalik jõuda Euroopa pealinnade südamesse.
Hetkel kuum
Raudteeameti peadirektori Oleg Epneri ütlust mööda on Eestil kindlam lootus saada pidev rongiühendus lääne poole, Berliini 2015. või 2017. aastal. Selleks ajaks pannakse maha uued liiprid ja rongi kiiruseks saab 180 km/h.
Tallinnast Varssavisse on kunagi rong käinud, selle ühenduse taasavamine on kaalumisel, kuid pole seotud väga kindlate lubadustega.
Eesti maantee- ja rongiühendus lääne poole on nõrk. Kümme aastat pärast iseseisvumist on parim maantee Tallinnast Vene piiri äärde ja pidev rongiühendus Moskvaga. Transiidiärimehed kiidavad süstikronge, mis toovad Vene piiri äärest kauba kiiresti Tallinna sadamatesse.
Eesti tugevus ongi jõudsalt arenevad sadamad. 7?8 rahvuslikust koguproduktist tuleb transiidilt.
Eesti loodab olla lävekünnis Venemaale, Holland on värav Saksamaale. ?Rotterdam on saksa linn,? ütlevad hollandlased.
Kaubavahendus on valdkond, milles Eesti võib end Hollandiga võrrelda, kuigi viimane on selle ala maailmameister. 60 protsenti rahvuslikust koguproduktist on seotud impordi-ekspordiga.
Kaitsmaks Hollandi rahakotti ja maailma suurimat sadamat, on mitmed hiidprojektid seotud Rotterdamiga.
Et Saksamaale liikuvad kaubarongid ei takerduks, plaanivad hollandlased laiendada raudteed maa alla. Oht, et kaubarongidele ja koos sellega rahavoole pannakse pidur peale looduskaitsjate või rongimürast häiritud elanike protestide pärast, on tõenäolisem kui Paljassaares, kuhu naftatsisternid müttavad läbi Tallinna.
Hiidsuured betoonkäpad, mis on võimelised tormi peatama, on ehitatud kanali kaitseks kus liiguvad kaubalaevad Rotterdami. Kõrge veetaseme korral tõuseksid käpad õhku, liiguksid kanali kohale ja vajuksid vette, et sulgeda tõusuveele tee.
2002. aasta sügisel veepind siiski nelja meetrit ei tõusnud ja 9 miljardit krooni maksnud ja 1997. aastal valminud ehitusimel ei tekkinud võimalust end tõestada.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele