Karistuste leebusest

Äripäeva 17. juuni repliigi "Kättemaks tabatuile, kuna kõiki ei tabata?" kirjutaja väidab, et Riigikohtu esimees soovib karistusi karmistada, kuid ei räägi midagi ennetusest ja kuritegude lahendamisprotsendi tõstmisest. Mul on kahju, et autor pole tutvunud ülevaatega kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta, mille ma tegin Riigikogule 12. juunil 2003. Ilmselt seetõttu on repliiki sattunud moonutatud mõtted. Saadan ülevaate väljavõtte, mis aitab mõista, millest tegelikult juttu oli.

?Euroopa Komisjoni Eesti kohta koostatud 2002. aasta aruande kohtusüsteemi puudutavas osas on muu hulgas lause: "Püsiv probleem on, et teatud valdkondades määravad kohtunikud väga kergeid karistusi, mis võib kahandada ja kahjustada seaduste täitmist." Nii mõnigi kord kostub ka meediast etteheiteid mõistetud karistuse leebuse kohta. On tõsi, et kohtunik mõistab karistuse süüteo asjaolusid arvestades oma südametunnistuse järgi, kuid kohtunik peab tunnetama ühiskonna üldisi väärtusi, ohte, mida üks või teine kuritegu põhjustab ühiskonnale ja inimeste õiglustundele. Raske on ka põhjendada olukorda, kus erinevad kohtud mõistavad samalaadse teo eest drastiliselt erinevaid karistusi. Teiselt poolt aga küsigem, kes suunab karistuspoliitikat ja tagab selle ühtsuse. Karistuse mõistmine kuulub eelkõige esimese ja teise astme kohtu pädevusse, Riigikohus vaatab mõistetud karistuse üle haruharva. Karistuspraktika ühtlustamine eeldab kõigepealt kohtute karistuspraktika analüüsi, mis peaks olema justiitsministeeriumi oluline töövaldkond. Nii kohtute tegevust kui karistuspraktikat kajastav statistika on täna äärmiselt ebarahuldav ja väheülevaatlik.

Ka meie ühiskond peab teadma, et õigusemõistmise olemus muutub. Nii taandub kontinentaalses kriminaalmenetluses traditsiooniliselt kompromissitu tõe poole püüdlemine menetlusökonoomiliste argumentide mõjul. Üha suurem on kokkuleppemenetluste osakaal. Süüdistatav ja prokurör lepivad kokku süüteo asjaoludes, teo kvalifikatsioonis ja karistuses ning kui kannatanu on kokkuleppega nõus, piirdub kohtu osa üldjuhul vaid kokkuleppele vastava kohtuotsuse vormistamisega. Prokuratuuri andmetel ulatus kõigist süüteoasjadest lihtmenetluse osakaal 2002. a Põlva maakonnas 75,4 protsendini ja Pärnu maakonnas 66 protsendini. Kokkuleppemenetluste tagajärjeks on leebemate karistuste kohaldamine.?

Autor: Uno Lõhmus