Neist poole ehk 67,1 miljardit krooni moodustasid otseinvesteeringud, mis oma põhiosas välisvõlga ei suurenda, kirjutas Eesti Panga teabeleht.
Välisinvestorid on enim investeerinud finantsvahendusse (26 otseinvesteeringutest), veondusse, laondusse ja sidesse (21) ning töötlevasse tööstusse (18). 66 otseinvesteeringuist on pärit kahest riigist ? Rootsist (38) ja Soomest (28).
Eesti Pank on kogunud välisinvesteeringuid praegusel kujul maksebilanssi 1992. aastast, kuid selles sisalduvad ka paar nõukogudeaegse ühisettevõtte välisinvesteeringut. Välisvõla üle on keskpank pidanud praeguses vormis arvestust 1996. aastast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Lisaks otseinvesteeringutele on Eestisse olulisel määral kapitali paigutatud muude investeeringute (laenud, hoiused jm) vormis (ligi 32) ning portfelliinvesteeringutena (18). Võrreldes kvartal varasema seisuga on portfelliinvesteeringute osakaal muude investeeringute osakaalu vähenemise arvel mõnevõrra suurenenud.
Eesti investeeringud välismaale kokku ulatusid I kvartali lõpuks ligi 66 miljardi kroonini. Sellest suurema osa moodustasid laenud, hoiused ning keskpanga kulla- ja välisvaluutareserv.
Otseinvesteeringute osatähtsus kõigist välismaale tehtud investeeringutest oli 16. Siingi oli eelistatumad tegevusalad finantsvahendus (37 kõigist välismaale tehtud otseinvesteeringutest) ning veondus, laondus ja side (24), lisaks kinnisvara-, üürimis- ja äriteenindus (17). Üle 70 välismaale paigutatud Eesti kapitalist on läinud teistesse Balti riikidesse ? Leetu (42) ja Lätti (30).
Väliskohustuste ülekaalu tõttu oli Eesti netoinvesteerimispositsioon 2003. a I kvartali lõpus 67,7 miljardi krooni ulatuses negatiivne.
Eesti kõigi sektorite võlakohustused olid 31. märtsil 2003. aastal 74,8 miljardit krooni (64,9 oodatava SKT suhtes) ja Eesti netovälisvõlg (võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahe) 13,4 miljardit krooni (11,6 oodatava SKT suhtes).
Autor: ÄP Online