?Jänni me küll ei tohiks jääda,? lausus eile Merirahu kvartali üheks omanikuks saanud Taavi Reigam. ?See on eelkõige naabriprojekt ja Merirahu päästmise projekt. Mine tea, äkki tuleb edukalt välja. Loodame, et teenime siit midagi tagasi ka,? lisas ta.
Kruntide keskmine suurus Merirahus on 1500 ruutmeetrit ning ühe ruutmeetri hind sõltuvalt asukohast 1000?1900 krooni, mis tähendab, et ostjal tuleb maatüki eest välja käia umbes 2,25 miljonit krooni.
Optimistlik on uute omanike suhtes ka pankrotihaldur Andres Alaver, kes hindab uusi omanikke usaldusväärseteks: ?Merirahu särab edaspidi nagu päike tänasel päeval.? Alaveri sõnul on oli tänane müügitehing tõenäoliselt mahukaim kinnisvaratehing Eesti ajaloos ? 61,2 miljoni krooni eest vahetas omanikku 93 kinnistut, millest 70 on elamukrundid. Lisaks tuleb uutel omanikel investeerida 12 miljonit krooni poolelioleva infrastruktuuri ehitusse, raha tuleb laenuna Hansapangast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Arco Vara teenindusgrupi nõuniku Hannes Kuhlbachi sõnul pole Merirahu kruntide hind kümneid kordi kõrgem teistest Tallinna läheduses müüdavatest kruntidest. Eriti kui arvestada, et tegemist on eksklusiivsema elurajooniga: ?Ma ei leia, et sellises asukohas oleks raske müüa. Mõne aasta jooksul on kindlasti võimalik krundid maha müüa. Tallinna linna piires on korraliku krundi hind praegu niikuinii umbes 1,5 miljonit krooni.?
Kuhlbachi sõnul on Merirahu kirstunael olnud tema halb maine seoses negatiivse meediakajastusega ning omanike soov kvartal korda teha on mõistetav. ?Alati, kui oled oma kodu kuhugi paika seadnud, siis oled sellega seotud, ka emotsionaalselt seotud. Nüüd on rajooni saatus selgem ja valitud on uus suund.?
Kinnisvarabüroo Uus Maa tegevdirektor Jaanus Lauguse ütlusel on Merirahu kruntide hinnad veel natuke ajast ees, praegu oleks seal reaalne saada umbes 1000 krooni ruutmeetri eest, kuid kolme aasta jooksul hind kindlasti tõuseb. ?Täna küll saab neil elu olema üsna raske, aga kui neil on pikk raha käes ja survet pole, siis eks nad saavad oma krundid selle ajaga maha müüdud.?
Eesti Pankrotihaldurite Koja esimehe Andrus Hermeti sõnul ei tee krunti kalliks mitte ruutmeetri hind, vaid suurus.
Merirahu elurajooni rajamist alustati suurejooneliste plaanidega 2000. aasta septembris, Merirahust pidi saama Kakumäe kaldale luksuslik elurajoon.
Esialgu maksis ruutmeeter kallis elurajoonis 2400?2900 krooni, keskmiselt pidi krundi väärtus olema umbes 4 miljonit. Ostjatena nähti välisriikide saatkondi, suuri välisettevõtteid ning Eesti suurettevõtete omanikke ning tippjuhte.
2001. aasta märtsis süüdistati ehitajaid pankranniku rikkumises, ehitusloata ehitamises ja loata riigimetsa raiumises. Suvel langetati ruutmeetri hinda 1200?1600 kroonile. Aasta lõpus selgusid ehitajate rahaprobleemid ja 2002. aasta juulis müüdi Merirahu 70 miljoniga OÜ-le Silverlaw, mõned kuud hiljem ostis elamurajooni Seldom Invest OÜ, makstes 61,7 miljonit krooni.
Eile sõlmiti pankrotihaldurite ja Merirahus krunte omavate inimeste vahel ostumüügileping, mille alusel sai uueks omanikuks OÜ Merirahu Arendus. Kokku said kuus senist krundiomanikku (Mehis Pilv, Leonid Kossinov, Sergei Bobkin, Taavi Reigam, Leonid Morozov ja Priit Koit) 61,2 mln krooni eest 93 kinnistut, millest 70 on elamukrundid. Merirahu Arendus on praeguseks investeerinud 14 miljonit vee- ja kanalisatsioonisüsteemi rajamiseks, lisaks laenatakse Hansapangast 12 mln poolelioleva infrastruktuuri ehitamiseks. ?Sisuliselt oleme teinud ostuotsuse kaks korda: esimest korda siis, kui otsustasime osta krundid ning nüüd teist korda, kui ostsime välja kogu elurajooni ning investeerime arendusse,? ütles OÜ Merirahu Arendus juhatuse liige Taavi Reigam.