Töösurmade arvu statistiline keskmine on Eestis vähenenud

Eurostati andmetel on surmajuhtumite arv tööl 2001. a. võrreldes 1998. a. tasemega vähenenud Eestis kandidaatriikide arvestuses keskmiselt.

Andmete aluseks on surmajuhtumite arv 100 000 töötaja kohta. Võttes 1998. aasta surmajuhtumite indeksiks 100, siis 2001. aastal oli Eestis juhtumite indeks 78.

Eestist paremas olukorras olid Malta (48), Ungari (71) ja Slovakkia (72).

Surmajuhtumeid oli 2001. aastal 1998. aastaga võrreldes vähem ka Rumeenias (95).

Lätis oli indeks aga 128, kõrgeim kandidaatriikidest. Leedu on oma muutusega Eesti tasemel.Euroopa Liidus tervikuna langes surmajuhtumirte suhtarv 1998. aastaga võrreldes 2000. aastaks 82-le, kandidaatriikides aga 88-le, seega natuke vähem kui liikmesriikides. Väga suur langus oli Iirimaal (39!), samuti Taanis (61), Itaalias (66) ja Saksamaal (70).100 000 töötaja kohta on Eestis kõige rohkem surmajuhtumeid olnud 1990. aastal (11,6) ja 1998. aastal (9,4). 2002. aastal oli see näitaja 6,7. Aastatel 1989-2002 oli suhtarvus kõige vähem surmajuhtumeid 2000. aastal (4,4). Surmade poolest oli parem seis ka aastal 1992 (6,3 juhtumit).

Raskete tööõnnetuste suhtarv kasvas Eestis aga kolme aastaga ligi kolmandiku (indeks 132), suhtarvu teistest kandidaatriikidest suurem kasv Eestis on Tööinspektsiooni arvates tingitud tööõnnetuste senisest paremast arvele võtmisest ja tööinspektsiooni tõhusamast tegevusest töökeskkonna kontrollimisel, samuti paremast koostööst arstidega.

Raskete tööõnnetuste arv suurenes 2002. aastal võrreldes 1998. aastaga 2,4 korda, surmajuhtumite arv aga 1,6 korda.