Suvepealinna kinnisvaraturg loodab soojale suvele

Suvel on Pärnule iseloomulik mittepaikse elanikkonna osakaalu jätkuv kasv, kusjuures suvekülalistest 7?11 kasutab ööbimiseks ostetud või üüritud elamispinda.

Kuid eelolev suvi tõotab eelnevatest suuresti erineda. Kui siiani ehitati aastas üks-kaks uut korterelamut, siis tänaseks on nurgakivi saanud viis uut kortermaja kokku ligikaudu 100 korteriga. Oma järge on ootamas veel mitmed arendusprojektid. Ostjale on selline valik kindlasti meeltmööda, sest esimest korda on tal valikuvõimalus. Valida on suhteliselt kõrgete ja ühetaoliste korruselamute, aga ka elitaarsete väikese korterite arvuga villade vahel. Milline projekt ennast suvel tõestab, selgub sügisel, kuid kindlasti omavad eelist need, mis pakuvad suhteliselt suurt privaatsust või unikaalset arhitektuuri.

Uute rannarajooni korterite hinnad kõiguvad 13 000?18 000 kr/m² vahel. Senine praktika on näidanud, et pärast valmimist jätkub korterite hinnatõus ka järgmistel aastatel.

Tekkinud olukord tähendab uue korteri ostja jaoks 15 kasvu. Seda põhjustab asjaolu, et valmimisjärgne elamine ei paku esimesel suvel kõike seda, mida oodatakse. Kogu projekti võlu selgub järgmisel suvel, kui paika on saanud pisemgi detail ja haljastus. Uutes kortermajades järelturule tulevate korterite hinnad on reeglina juba vahemikus 15 000?25 000 kr/m².

Kuid Pärnus puhata sooviv inimene ei pea valima ainult hotellitoas elamise ja korteri ostu vahel. Alternatiiv on üürida korter või maja. Suve üüriturule on iseloomulik nõudlik klient, kes on oma soovide eest nõus maksma. Korraliku korteri üürimine suvel Pärnus üheks kuuks maksab vähemalt 4000 krooni. Luksusliku korteri üürimine supelvillas võib maksma minna kuni 25 000 krooni kuus. Loomulikult jääb nende kahe äärmusliku variandi vahele palju erinevaid võimalusi. Üürikorteri võib saada ka nädalaks ning ööbimise eest ei tule maksta rohkem kui tuhat krooni.

Järjest väiksemaks jääb võimalus üürida suveks Pärnusse terve maja. Sellise sooviga klientide alternatiiv on maja ostmine. Rannarajoonis võib selline valik tähendada 1500?2000 krooni suurust maa ruutmeetrihinda või 4?5 miljonit krooni maksvat villat.

Sügisest kevadeni on kinnisvaraturule iseloomulik korruselamurajoonide korterite hindade kasv, suhteliselt mõõduka kasvu on läbi teinud ka elamuturg. Kui veel eelmisel aastal maksis 2toaline remonditud korter Mai piirkonnas 260 000?280 000 krooni, siis praegu on sellise korteri hind 320 000?350 000 krooni. Rahuldavas korras olevate elamute hind on aga jäänud 600 000?800 000 krooni vahemikku.

Elamu soetajate puhul on üha enam tuntav soov ehitada või osta juba täiesti uus maja. Seda kahel põhjusel. Esiteks ? vanade ja uute majade hinnavahe on juba väga väike. Reeglina tuleb vanema maja ostu puhul lisaks kulutada 200 000?300 000 krooni remondiks, sest välja tuleb vahetada nii katus, aknad kui ka elektrisüsteem. Uue maja ehitamine aga miljoni ja natuke rohkema eest on juba praegu võimalik. Teiseks põhjustab uute majade eelistamise laenuintresside langustrend. Kaudsemalt tõendab väidet kasvanud nõudlus elamukruntide osas.

Pärnu maakonna turule on iseloomulik suur nõudlus mereäärsete suurema maatükiga talude järele. Selline suhteliselt privaatne talukoht võib maksma minna linnamaja hinna. Jätkuv huvi mere- ja jõeäärsete ning linnale suhteliselt lähedal asuvate elamuehituseks sobivate maatükkide osas on ka nende kruntide hinda lähendanud linnas asuvate kruntide hindadele.

Pärnu kinnisvaraturu käive on viimastel aastatel kasvanud miljardi kroonini.