Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELi kõiki plusse-miinuseid ei jõua kokku arvutada

    Kodanikul tuleb põhjalikult määrata töökaotuse võimalus nii liitumise kui ka mitteliitumise juhul. Järelikult peab prognoosima ekspordi ja väliskapitali voogusid, mis teatavasti eeskätt mõjutavad töökohtade arvu. Kuid peale suhkru huvitavad põhjalikku kodanikku veel tuhanded tooted ja nende hinnamuutused: sealiha hinna võimalik edaspidine alanemine, bensiini tõus, õlleaktsiisi muutus, autohinnad, veinihinnad, reisimisvõimalused.
    Tavakodanik peab hakkama uurima majandusarvutuste tegemist määramatuse tingimustes koos vastavate riskiarvutustega. Seda kõike ei jõua enam referendumiks kokku arvestada.
    Mitteliitumise efekti analüüs on huvitavam: mis võiks olla kõige halvem olukord, kuhu üks või teine otsus meie rahvamajanduse võib. Kui liitumisotsuse puhul kõige halvema tulemuse prognoos on igav, siis palju huvitavam on välja arvutada kõige viletsam võimalik majandusseis, mis meid võib tulevikus tabada mitteliitumise korral.
    Isegi julged iseseisvuslased ei julge seda arvutust teha. Allakirjutanu hinnangul oleks peaaegu kindlasti meie mitteliitumisel võimalik pikaajaline majanduskaotus ligilähedane viimase okupatsiooniga.
    Rahvahääletuse puhul valitsus justkui ei vastuta, kuna meie valitsusjuht ütleb, et ärge hindade tõusu pärast muretsege, sest liitumisel tõusevad ka palgad. Muidugi tõusevad, sest meie majanduse usaldusväärsus tõuseb ja meil ei ole enam vaja maksta väliskapitalile suuri riskipreemiaid.
    Lihtlabaselt rääkides oleks tegemist järjekordse majandusreformiga, eeskätt väliskaubanduse reformiga, sest liidueelarvest meile langev netoabi moodustab ainult murdosa meie majanduse usaldusväärsuse tõusust.
    Võimalik on sõltumatute naaberriikide taasanastamine. Miks eriti militaristlike ambitsioonidega riigid tegutsevad globaliseerumise ja majandusliitude laienemise vastu? Aga sellepärast, et globaliseerunud maailmas muutub järjest absurdsemaks naabrite anastamine tankikolonnide frontaalse suunamisega üle riigipiiride.
    Igandlikeks muutavad seoses sellega ka sõjalised liidud, mis on kaitseks otsese väliskallaletungi vastu. Mitteliitunud väikese naaberriigi anastamine on tänapäeval mõttekas ainult veel nii, et saata sinna oma kaasmaalaste või mõttekaaslaste vabadusvõitluse toetamiseks kiirreageerimise dessant.
    Seega on majandusliitudel väikeriikide jaoks ka tänapäeval üks absoluutselt tarvilik julgeolekutahk. Seega on liitumise küsimus lõppkokkuvõttes meie suveräänsuse jätkusuutlikkuse küsimus.
    Kui rahvahääletus juhtuks läbi kukkuma, siis on vist pikemata ilmselge, et see valitsus kukub kohe, kes sellise ebaõnnestunud värgi taga oli. Kodanikud, kes omaarust võidavad, muidugi ei iitsata, aga kes omaarust kaotavad, need nõuavad väga valjuhäälselt vastutustundetu valitsuse otsekohest tagasiastumist.
    Kaval valitsus käituks antud oludes nii, et teeks tavakodanikule kristallselgeks ja kindlalt annaks lubadusi, et mitteliitumise korral ta garanteerib, et kõikide tavakodanike elu läheb siis ja ainult siis täielikult rämpsuks. Ja seda lubadust võiks tavakodanik jääda uskuma, võimu kurjusesse ta usub.
    Kui valitsus lubaks liitumise puhul millegi veelgi parema saabumist, siis reeglina tavakodanik peaks seda järjekordseks katteta peibutuslubaduseks. Valitsus peaks ainult lubama, et vähemkindlustatute (seega enamiku) elu ei lähe liitumisel mingil juhul hullemaks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.