- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,7%40 939,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,7%40 939,4
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põllumeest ootavad kümned uued toetused
Põllumajandusminister Tiit Tammsaar on öelnud, et põllumeest ootab 33 uut toetust, kokku hakatakse põllumajandust toetama umbes 60-l erineval moel. Kokku peaks põllumajandusse ja sellega lähedalt seotud valdkondadesse jõudma järgmisel aastal toetustena umbes 2 miljardit krooni, millest Eesti riik maksab umbes pool miljardit.
Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja Krista Kõivu sõnul tuleb küll kasutusele palju uusi toetusliike, kuid kõik need pole mõeldud otseselt põllumajandustootjale. ?Näiteks ekspordisubsiidiume hakatakse maksma eksportööridele, toiduainetööstustele, kuid toetuste mõju tunnetavad põllumehed,? rääkis Kõiv. ?Selliseks olukord ei kujune, et põllumees peab kõigi nende toetuste saamiseks pidevalt PRIA (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet ? toim.) ukse taga olema.?
Mitmed toetused on ka sellist laadi, mida põllumees saab taotleda viieks aastaks ning ei pea vahepeal raha uuesti küsima. Näiteks makstakse toetust väikestele põllumajandustootjatele, kes plaanivad oma tootmise ümber korraldada. Põllumees saab sellisel juhul viiel aastal järjest 15 000 krooni aastas, kusjuures kolmandal aastal hinnatakse, kuidas tootmise ümberkorraldamine on õnnestunud. Kui see pole õnnestunud, siis juba makstud raha tagasi ei nõuta, kuid rohkem juurde seda ka ei anta.
Põllumajandusministeeriumi maaelu arengu osakonna juhataja asetäitja Kaido Koppeli sõnul ei jõuta kõiki neid summasid ilmselt välja maksta järgmise aasta jooksul või siis toimub see alles aasta lõpul.
Toetusi hakkab jagama põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet, mis praegu hoogsalt laieneb. PRIA peadirektori asetäitja Katrin Noorkõivu sõnul on asutuse järgmise aasta tööplaanis kirjas 42 erineva toetusmeetme rakendamiseks vajalikud tegevused. ?Pärast puhkusteperioodi lõppu vaatame ajakavad üle, sest 40 erinevat toetusmeedet on PRIA-l võimalik rakendada ainult siis, kui saame järgmisel aastal juurde 142 inimest,? ütles Noorkõiv.
Praegu töötab PRIAs 236 inimest ning sellise inimeste arvuga suudab asutus Noorkõivu sõnul uued toetusmeetmed vaid ette valmistada.
Eesti suurima köögiviljakasvataja Kadarbiku talu peremees Ants Pak ütles, et ta on uurinud küll materjale eurotoetuste kohta, kuid süsteem on nii keeruline, et sellest ei saa eriti midagi aru. ?Tegelikult olen ma üldse igasuguste toetuste vastu, käsi pikal jooksmine on alandav,? sõnas Pak. ?Samas, kui kõigile toetusi makstakse, kuidas minagi siis keelduda saan.?
Pak ütles, et siiani on ta köögiviljakasvatajana saanud vaid intressitoetust ning taotlenud raha SAPARDi programmist. ?Intressitoetus on kahjuks vähenenud, sest selle taotlejaid olevat väga palju,? ütles ta. ?SAPARDi programmist raha taotlemine pole küll keerukas, kuid on aeganõudev.?
Harjumaal asuva Kadarbiku talu aastakäive on 25 miljonit krooni , talu kasvatab mitmesugust köögivilja ning pakendab seda ise supisegudeks.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele