Meie prognooside kohaselt võib jooksevkonto puudujääk ulatuda käesoleval aastal 12,8 protsendini SKP suhtes ja püsida kõrgel tasemel ka 2004. aastal. Meile teeb muret, et soodsad tingimused on viinud jooksevkonto puudujäägini, mis ei saa pikemas perspektiivis jätkuda.
Meie hinnangul võivad majanduspoliitilised algatused 2004. aastal ja edaspidi ? näiteks lapsevanemate toetuste suurendamine ja maksureform ? kergesti õõnestada valitsuse eesmärki eelarve tasakaalustada. Rahandusministeerium koostab tasakaalus eelarve eelnõu, mis tugineb ELi raha laekumise olulisele suurenemisele ja vajadusele tugevasti piirata ministeeriumide kulude kasvu.
Meile teeb iseäranis muret, et eeldused ELi abirahade osas on üleliia optimistlikud. Eesti ja teiste ELiga ühinevate riikide varasemad kogemused on näidanud, et suutlikkus kasutada ära ELi kogu olemasolevat raha on piiratud, sealjuures jääb ebaselgeks, kuidas eelarve tasakaalustatakse, kui laekumised jäävad väiksemaks. Kuigi me tunnustame valitsuse soovi alandada tulumaksu ning mõistame valitsuse majanduspoliitilist algatust peatada elanikkonna kahanemine, soovitame me tungivalt valitsusele lükata mõned neist meetmetest edasi, tagamaks nende sobivus tasakaalus eelarve põhimõttega. Iseäranis teeb meile muret, et kogukulu piiramiseta võib lapsevanemate toetuste maksumus oluliselt ületada prognoosid.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Eelarve tasakaalustamiseks arutas missioon valitsusega ka teisi võimalikke meetmeid, näiteks maksusoodustuse kaotamist eluasemelaenudelt makstud intresside pealt, pangahoiustelt saadud intressitulu maksuvabastuse kaotamist ja käibemaksu tõstmist. Samuti on oluline, et ELi suurenevaid abirahasid kasutataks efektiivselt, eriti põllumajanduses, kus tuleks toetusi rakendada tootlikkuse tõstmiseks ja mitte lihtsalt passiivse sissetulekutoetuse andmiseks.
Allikas: IMFi missiooni hinnang, 01.08.2003
Autor: ÄP