• OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 5000,04%6 373,67
  • DOW 30−0,1%44 588,1
  • Nasdaq 0,23%21 147,44
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • OMX Baltic−0,25%295,41
  • OMX Riga0,58%906,65
  • OMX Tallinn−0,24%2 036
  • OMX Vilnius−0,04%1 201,36
  • S&P 5000,04%6 373,67
  • DOW 30−0,1%44 588,1
  • Nasdaq 0,23%21 147,44
  • FTSE 1000,01%9 136,94
  • Nikkei 225−0,05%40 654,7
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,8
  • 18.08.03, 01:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Meie garantii: liin Venega ja energiaturu avamine

Kui elekter ära läheb ja külmkapp üles sulab, on see ebameeldiv. Hoopis hullem on lifti või metroorongi tundideks kinni jääda. Üha suuremate ja kinnisemate süsteemide ehitamine (USA ja Kanada näitel) muudab inimese üha haavatavamaks ühest peamisest tänase heaolu komponendist ? elektrist. Seekord said 50 miljonit inimest seda omal nahal tunda.
Äripäeva hinnangul on hea Eesti seotus nii Venemaa kui Läti energiasüsteemidega. Kui eraldaksime end naabritest, võib tõepoolest terve Eesti pimedusse mattuda. Teisalt on oht monopoolse Eesti Energia arenemiseks üha enam suletud süsteemiks.
Kui Narva elektrijaamades peaks midagi juhtuma, aitavad naabrid Venemaa ja Läti välja. Eesti Energia pressiesindaja Riina Vändre sõnul toimub ulatuslikuma katkestuse puhul koostöö teiste, naaber-energiasüsteemidega, sest Eesti elektrisüsteem on seotud Venemaa ja Läti elektrisüsteemidega 330 kilovoldiste ülekandeliinide kaudu.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Ent kui suures Venemaa elektrisüsteemis endas peaksid tekkima probleemid, on võimalik Balti riigid eraldada Venemaa elektrisüsteemist. Sellega peaks 1,4 miljoni elanikuga Eestil justkui garantii elektrikatkestuse puhuks tagataskus olema.
Ei saa salata, et New Yorgi, USA kirde- ja Kanada kaguosa totaalne väljalülitus annab tugevad trumbid kätte põlevkivienergeetika edasiarendajatele Eestis, ühtlasi monopolile Eesti Energia. Tõenäoliselt hakkavad kõlama väited, et niikaua, kuni toodame ise põlevkivielektrit, ei saa meiega midagi väga hullu juhtuda. Kõige rohkem langeb tormikahjustusena ehk mõni alajaam rivist välja.
Ent selle aasta enneolematult palavatel juulipäevadel kuumenesid nähtavasti alajaamade trafod üle, mistõttu oli ka ilma tormita üksjagu lokaalseid elektrikatkestusi ? fakt, mis peaks tegema juba rohkem murelikuks.
Võib-olla saab riiklikus omandis Eesti Energia enda käsutusse näiliselt liigagi tugevaid argumente, mis lükkavad edasi energiaturu avamise teistele elektri tootja-, jaotus- ja müüjaettevõtetele. Ülesannete delegeerimise asemel püüab Eesti Energia enda kätte saada üksikud talle mittekuuluvad elektrivõrgud, tehes neile sisuliselt vaenulikke ülevõtmispakkumisi. Kui kogu elekter oleks Eesti Energia käes ? kuid niisuguse olukorra poole ?juba praegu monopol? tüürib ?, tekiks üks suur süsteem, mille ülesütlemise risk on tunduvalt suurem kui mitmel ettevõttel eraldi.
New Yorgi elektrikatkestuse tagamaana ei saa välistada terrorismi. Kuid terroriakti on lihtsam korraldada monopolis kui mitmes hajutatud, kuid omavahel seotud ettevõttes.
Ka alternatiivallikate, nagu tuulegeneraatorid ja hüdroenergia, laialdasem kasutusevõtt aitaks hajutada riske. Kuni pole ühenduskaablit Soomega, ei saa Euroopa Liit meid kuidagi aidata, kuulume me sinna või mitte. Põhimõtteliselt õige on Eesti Energia võimalik investeering (uude Ignalina) tuumaelektrijaama Leedus, et kindlustada tagalat hoopis teiselt poolt. Nali vahelduvvoolust, mis kord on, kord ei ole, ei teegi enam nalja.
Autor: ÄP

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    1 k 17 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele