Ettevõtjad piiluvad Venemaa poole

Kaubavahetuse Venemaaga halvasid 1995. aastal kehtestatud topelttollid ja rubla devalveerimine 1998. aastal. 1999. aastaks oli eksport Venemaale vähenenud üle kahe korra võrreldes topelttollide-eelse ajaga.

Nädal tagasi lõi rõivatootja Baltika käed oma kauaaegse Vene partneriga, järgmise aasta alguses sündiv ühisettevõte peaks rajama nooblite firmapoodide keti Moskvasse, Peterburi ja Tuulasse. Juunis avas Eesti kapitalile toetuv Sportland kaupluse Peterburis, septembri keskel peaks sama sündima Moskvas. Põlva pakenditehas Cista kolis Peterburi lausa osa oma tootmisest.

Baltika on seni Venemaal tegutsenud vaid frantsiisipartneri vahendusel. ?Venemaa on meie sihtturgude hulka kuulunud juba aastaid,? rääkis Boriss Loifenfeld, Baltika Grupi turgude direktor. ?Ilma oma tütarettevõtteta Venemaal poleks võimalik teha investeeringuid ega muud arenemiseks vajalikku.?

Kohtla-Järvel poorbetoonist ehitusmaterjale tootev Silbet viis 1998. aastal enne rubla devalveerimist poole oma toodangust Venemaale. Tänaseks saadab ettevõte ida suunas vaid murdosa toodangust. ?Plaanid meil on,? rõhutas ettevõtte tegevdirektor Vjat?eslav ?lõk. ?Kui piiril asjad korda saavad, on meil võimalusi palju rohkem.?

?Venemaa kaitseb kiivalt oma turgu kõige eest, mida Venemaal ise toota saab,? sõnas ASi Cista juht Vahur Käärik. ?Kaks aastat tagasi olime valiku ees, kas paneme oma Venemaa esinduse kinni või hakkame kohapeal tootma.? Cista valis viimase variandi. ?Nii või teisiti Venemaa uksed lõpuks avanevad ja turule algab tormijooks, meie suudame siis oma edumaa realiseerida,? lisas Käärik.

AS Võru Juust on ainus piimatootja, kes saab topelttollidele ja viie aasta tagusele rublakriisile vaatamata lubada endale arvestatavat eksporti Venemaale. ?Suurem seltskond kolis peale rublakriisi minema, Moskvas-Peterburis käies pole ma peale Atleedi juustu muud Eesti kaupa poes näinud,? ütles Atleeti tootva ASi Võru Juust juhataja Heiki Pensa. Atleedi juustu edu peitub venelaste mällu kinnistunud kaubamärgis, mullu müüs ettevõte seda Venemaal ligi kolm korda rohkem kui koduturul.

Cista juht Käärik kinnitas, et vastupidiselt levinud arvamusele võib Venemaad pidada tsiviliseeritud riigiks. ?Seal äri ajamisel on muidugi omad erijooned,? lisas ta. Erijooned ei tähenda Kääriku sõnul siiski kantpeadest ihukaitsjaid: ?Seal kehtib samamoodi usaldus, teist petta saad samamoodi üks kord nagu lääneski.?

Lihatööstus Wõro Kommerts on ootevalmis ? võetagu vaid tollid maha, nemad saadaksid hommepäev autod Pihkva poole teele. ?Pihkva on kahesaja tuhande elanikuga linn ja meil on seal suhted olemas, päevapealt saaksime hakata sinna kaupa viima,? ütles Silver Ambos, ettevõtte turundusdirektor.

Silbet vaatab tulevikku optimistlikult, eelkõige paneb ettevõte rõhku võimalikule ühinemisele Euroopa Liiduga. ?Kui need ebanormaalsed tollid ära kaovad, siis võiks kasvõi kõik Peterburi viia,? ütles Silbeti juht ?lõk.