Opera ja Mozilla on kaks tuntumat veebilehitsejat, mida Internet Exploreri kõrval tuntakse. Mozilla on avatud lähtekoodiga Netscape?i veebilehitseja versioon, mis on tugevat toetust leidnud Linuxi kasutajate seas. Norras loodud Opera aga tõstab järjepidevalt Internet Exploreri ja Netscape?i kõrval kolmanda levinuima operatsioonisüsteemina oma populaarsust. Opera tuleb tihti esimesena välja uuendustega, mille peagi ka teised kasutusele võtavad. Teda loetakse ka kõige kiiremini töötavaks veebilehitsejaks, kuid puuduseks Mozilla kõrval on reklaambänner tasuta versiooni juures. Tasulisel tootel reklaami pole.
Siiski jagavad need alternatiivsed brauserid 5 turust, jättes 95 Internet Exploreri (IE) kasutajatele. Tegelik kasutajate hulk alternatiivsetel brauseritel aga on kindlasti suurem, sest kui IE on olemas niikuinii, kasutatakse lisaks ka mingit teist veebilehitsejat.
Viimased uuendused, mis Mozilla läbi elas, puudutasid IRC vestluskanalite paremat tuge, suuremat kodulehekülgede laadimise kiirust ja paremat veebistandardite tuge. Opera viimased uuendused muutsid lehitseja samuti kiiremaks, paranes pihuarvutite tugi ja lisandus araabia ning heebrea keele tugi. Mõlemad veebilehitsejad töötavad ka eestikeelsena ja on tasuta, Mozillal on kaasas ka kodulehe graafiline redaktor.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Parem vastavus veebistandarditele tagab selle, et veebitegijate vead ei jää peitu. Internet Explorer püüab mõnikord vigu peita ja näidata kodulehte ilusana ka siis, kui see on vigaselt tehtud. Mozilla ja Opera aga püüavad järgida üldisi standardeid ja sallivad vähem neist kõrvalekaldumist.