- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,25%6 264,87
- DOW 30−0,62%44 374,35
- Nasdaq 0,02%20 634,26
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,2
- OMX Baltic0,06%298,97
- OMX Riga−0,21%889,03
- OMX Tallinn0,18%2 058,65
- OMX Vilnius−0,02%1 203,64
- S&P 500−0,25%6 264,87
- DOW 30−0,62%44 374,35
- Nasdaq 0,02%20 634,26
- FTSE 100−0,38%8 941,12
- Nikkei 225−0,19%39 569,68
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,2
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Firma kasvab
Trükikoda ja kujundusbüroo OÜ Triip kolis Tartus Emajõe kaldal asuvasse oma majja umbes kolm aastat tagasi. Ka seda aega, mil ruume renditi Raekoja platsil ja mujal Tartu kesklinnas, meenutab juhataja Juhan Peedimaa sooja sõnaga, sest sel olid oma võlud. Kuid trükikojas tekkis lõpuks siiski ruumipuudus, samas oli logistilistel põhjustel tarvis trükikoda ja kontor ühendada. Enne oma maja ostmist oli ettevõtte kasutuses umbes 250 ruutmeetrit rendipindu, uues majas on kokku ligi neli korda rohkem.
Ka panga- ja turvatehnoloogia tegelev AS Hansab on otsustanud oma maja kasuks. Kohe-kohe on algamas selle ehitamine.
Oma senise, kaheteistkümneaastase tegevuse jooksul on firma olnud alati rendipinnal: algul renditi 2korruselisest hoonest ühte tuba, firma kasvamisega on kogu aeg ruume juurde võetud, nii et praeguseks on Hansabi kasutuses peaaegu terve maja.
Oma maja ehitama tõukas ettevõtet turundusdirektor Andres Ronki kinnitusel esiteks pidev ruumikitsikus ja teiseks suurema funktsionaalsuse vajadus. Praegu on laod mitmes kohas üle linna laiali, kaupade transportimiseks pidevalt mööda linna ringi sõitmine ei ole aga just kuigi optimaalne, märgib Ronk. Lisaks on firma esindajatel sageli vaja kiiresti oma klientide juurde jõuda. Nii tuligi leida koht, mis oleks kesklinna lähedal, maksimaalselt 10minutilise autosõidu kaugusel. Sellistele soovidele vastavat rendipinda aga saada ei olnud ning alustada tuli oma hoone projekteerimisega.
Emajõe äärde maja ostnud, remontis OÜ Triip kõigepealt esimese korruse, kus pandi tööle trükikoda. Siis koguti veidi end ja eelmisel suvel tehti korda teine korrus, kuhu koliti kontor. Samuti laiendati trükikoda 120ruutmeetrise juurdeehitusega. Sel aastal ehitati lisaks kolmas korrus ? seda üüritakse nüüd välja.
Juurdeehitus, kus asub kõige suurem trükimasin, arvestab 100protsendiliselt trükikoja vajadusi, nagu näiteks ruumi kõrgus, niisutus, ventilatsioon. Ülejäänud ruumides asuvad järeltöötluse masinad, mis ei vaja nii spetsiifilisi tingimusi.
Hansabi Tallinna lennujaama lähedale ehitatavast majast on arvestatav osa ladudele mõeldud. Tulenevalt firma tootespetsiifikast peavad ettevõttel olema erineva funktsionaalsusega laod. Uues majas on kontori ja ladude kõrval ette nähtud ka töökojad, kus toimub seadmete remont ja hooldus. Praegustes ruumides on remonditöökojaks kohaldatud endised kontoriruumid, see ei ole aga päris sobiv ja segab jooksvat töötegemist. Võrreldes kontori praeguse asukohaga Tallinna kesklinnas Laulupeo tänaval on uus maja küll kesklinnast natuke kaugemal, ent Tartu maanteed pidi on linnasüdamesse sõitmine siiski väga mugav ja kiire, leiab Ronk.
OÜ Uus Maa Kinnisvarahaldus kolis paar aastat tagasi Rävala tänava büroohoones renditud ruumidesse, tegevdirektor Kalle Norma peab seda õigeks otsuseks. Ta juhib tähelepanu sellele, et pindade rentimine on oma olemuselt alati paindlikum kui ostmine, sest pindu on alati võimalik soovi korral juurde rentida või ettevõtte kahanemise korral ära anda.
Tavaliselt on firmadel oluline ka kontori asukoht ? näiteks kui leitakse, et kliendid peavad saama tasuta parkida või otse tänavalt firma ruumidesse astuda. Sellised ettevõtted on sageli seatud paratamatuse ette, sest niisuguseid ruume Tallinna kesklinnas pahatihti ei müüdagi. Norma leiab, et ettevõttele pinna ostmine nõuab suuri summasid ? nooremal ettevõtjal neid tihti polegi, vanemal tuleb aga mõelda, kas on mõistlik raha oma maja alla kinni panna või tasub seda mujale investeerida. Lisaks on ostmisel hulk riske. Muu hulgas tuleb arvestada ettevõtluskeskkonda: kas ka näiteks viie aasta pärast läheb ettevõttel hästi, kas siis on selle teenuse järele veel nõudlust? Norma arvates on seda prognoosida sageli keeruline.
OÜ Triip ostis ja remontis algselt 1970. aastatel ehitatud maja täielikult oma raha eest. Peedimaa sõnul ei arvestanud ta eriti, kui mitme aastaga oma maja end ära tasub, otsus võeti vastu rohkem intuitiivselt, sest ehkki maja oli tollal tõeline tondiloss, nähti selle asupaigas suurt perspektiivi. Kolmas korrus võetigi aga kohe ette kinnisvaraprojektina ning vaid selle väljaehitamisel arvestati tasuvusperioodi.
Ka tagantjärele ei ole Peedimaa endale tehtud asja puhul arvestanud tasuvust ? seda enam, et tänu väga headele sisearhitektidele on tulemus niivõrd hea, et praegu osaletakse mitmel konkursil. Ka kolme aasta tagused ennustused on täide läinud ning linnasüda on tõepoolest trükimajale lähenenud ? paari aastaga on ümbruskond kõvasti muutunud ja arenenud. Otse trükimaja naabrusesse on kerkinud näiteks Aura keskus, Zeppelin ja uus sild.
Hetkel kuum
AS Hansab finantseerib uue maja ehitamist laenukapitalist. Selle igakuine tagasimakse on vaid mõnevõrra suurem kui praegune rendimakse.
Loomulikult tuleb arvestada ka omafinantseeringuga. Otsuse tegemisel on oluline märksõna funktsionaalsuse kõrval tasuvus.
Peep Sooman, Pindi Kinnisvara turundusjuht
Üldiselt müüakse büroopindu väga vähe, ja kui, siis terve hoone korraga. Lao- ja tootmishooneid ei ole aga viimasel ajal eriti juurde ehitatud, nii et firmad on tõesti läinud seda teed, et on hakanud ise endale ehitama just selliseid ruume, mida neil tarvis. See suund on peagi muutumas, sest valmimisjärgus on mitu tehnoküla, mis peaks üha kasvavat nõudlust selles osas rahuldama.
Tavaliselt ei soovi firmad endale kuuluvat maja, sest kinnisvara haldamine ei ole tootmisettevõtte huvides. Rentimine on tihtipeale ka mugavam. Samas, kui ei ole sobivat pakkumist, tulebki ise endale ehitada.
Kaubanduspindade tootlus on suurem, büroopindadel keskmine, lao- ja tootmispindadel kõige väiksem. Tootlus näitab, mitu protsenti hoone maksumusest rendituludena tagasi tuleb. Üldiselt jääb aastane tootlus sõltuvalt pinnast 5?15 vahele. Seega näitab arvutus, et 15lise tootluse puhul tasub uus hoone ära 6?7 aastaga, 5lise tootluse puhul aga alles 20 aastaga.
Kui firma otsustab endale hoone muretseda, tuleb selle ehitamine odavam kui uue ostmine. Vana maja remontimine sõltub aga suuresti hoone seisukorrast ja asukohast ? sest ka hoonealune maa maksab. Kui ehitamise teed minna, tuleb arvestada, et selle korraldamine nõuab tohutult ettevõtte töötajate aega ja vaeva.
Pinna muretsemisel tuleb arvestada erinevate kriteeriumidega, näiteks bürooruumid peavad olema hea ligipääsetavusega, kindlasti peab lähedal olema parkla. Oluline on hoone hea asukoht, seisukord ja tehnilised tingimused, alustades turvasüsteemide ja lõpetades konditsioneeri olemasoluga. Nõudlus vanemate büroopindade järele väheneb pidevalt. Eriti oluline on parkla, sest ilma selleta on tänapäeval büroopinda välja rentida raske.
Autor: Merike Teder
Enimloetud
2
6
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Pehme talv ja kevadine vihm panevad metsaärile sel aastal löögi
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele