- OMX Baltic−0,11%300,05
- OMX Riga0,08%889,47
- OMX Tallinn−0,21%2 061,2
- OMX Vilnius0,03%1 207,68
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 100−0,66%8 938,32
- Nikkei 2250,17%39 744,99
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,58
- OMX Baltic−0,11%300,05
- OMX Riga0,08%889,47
- OMX Tallinn−0,21%2 061,2
- OMX Vilnius0,03%1 207,68
- S&P 500−0,4%6 243,76
- DOW 30−0,98%44 023,29
- Nasdaq 0,18%20 677,8
- FTSE 100−0,66%8 938,32
- Nikkei 2250,17%39 744,99
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Rootsi ?ei? võib tulla bumerangina tagasi
Äripäeva arvates oleks Rootsi ja Eesti ettevõtetele olnud pikas perspektiivis kasulikum kui rootslased oleksid pühapäeval toimunud referendumil hääletanud Rootsi krooni euroga asendamise poolt.
Euro kasutuselevõtt oleks kaotanud kursiriski nii eurotsooniga kauplevatel Rootsi ettevõtetel, kui ka Rootsiga kauplevatel Eesti firmadel.
Võib väita, et Rootsi krooni kursi kõikumine euro suhtes on olnud väike ning muutused on toimunud sarnaselt euroga. Seetõttu poleks Eesti jaoks olnud suurt vahet, kas Rootsi oleks otsustanud eurole üle minna või mitte. Kuna Rootsi kroon kõigub vähe, siis on ka kursirisk minimaalne.
Tegelikult võis Rootsi ja euro sarnane liikumine olla tingitud just sellest, et oodati krooni asendumist. Kuna need ootused ei täitunud ja lähema kümne aasta jooksul Rootsis eurot ei tule, siis võib ka tulevikus Rootsi krooni kõikumine suureneda või erineda senisest rohkem eurost.
Tegelikult ei ole praegune olukord Eesti eksportööridele halb, sest Rootsi kroon on tugevnenud. Mis saab aga lähitulevikus? Sellele küsimusele vastates on Eesti analüütikud erimeelt. Hansapank ennustab, et sellel aastal kroon tugevneb. Ühispank prognoosib odavnemist. Hansapangale tasub pöialt hoida nendel ettevõtjatel, kes oma kaupu Rootsi müüvad. Kui aga täitub Ühispanga analüütikute prognoos, siis valmistab see rõõmu neile, kes kavandavad näiteks Volvo ostmist, Rootsis toodetud mootorsae või muruniiduki vahetamist või kavandavad Rootsi reisima minna.
Rootsi krooni tugevnemise poolt räägib see, et Rootsi majandusel läheb hästi. See oli üks oluline argument, mis kallutas rootslasi ei-poolele. Euro võeti kasutusele lootuses, et ühine rahasüsteem aitab kiirendada Euroopa Liidu majandusarengut. Euro nelja ja poole aasta pikkune ajalugu aga näitab, et need ootused ei ole täitunud. Eurotsooni üheks probleemiks peetakse jäikust. Euroopa Keskpank arvestab oma poliitika kujundamisel eurotsooni vedurite Saksamaa ja Prantsusmaa käekäiguga. Otsused, mis võivad aga olla vajalikud Saksa majanduse turgutamiseks või jahutamiseks, ei pruugi tulla kasuks teistele ? väiksematele ? eurotsooni riikidele.
Rootsi säilitab iseseisva rahapoliitika, aga pühapäevane otsus võib rootslastele bumerangina valusalt tagasi lennata, sest Rootsi atraktiivsus välisinvestorite silmis väheneb. Tagajärjeks on Rootsi majanduskasvu aeglustumine ning Rootsi krooni nõrgenemine. Euroopa Komisjoni uurimusest selgub, et ajavahemikul 1998-2001 on eurotsoonist väljas oleva Suurbritannia osa Euroopa Liitu väljastpoolt tehtud investeeringutes kahenenud 48 protsendilt 25 protsendile. Sarnane areng on toimunud ka Rootsis ja Taanis. Kui 1998. aastal said eurotsoonist välja jäänud riigid 37 protsenti euroliitu tehtud välismaistest investeeringutest, siis kolm aastat hiljem oli see näitaja 21 protsenti.
Kuna Rootsi on Eestile oluline kaubanduspartner, siis tabab rootslaste poolt pühapäeval lendu visatud bumerang ka meid.
Autor: ÄP
Enimloetud
1
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Kuidas “näpud püsti” investeerimisest edasi liikuda
Tuntud investorid jagavad oma suviseid investeeringuid
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele