- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,84
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,84
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Loome Kodanikuühiskonna sihtkapitali
Võrdseid võimalusi ja maksumaksja õigusi arvestades on õige, et riiklikud ettevõtted ei suuna oma tulu sponsorrahana oma äranägemise järgi, vaid valdkondades ja summades lepitakse eelnevalt kokku. Kokku peavad leppima omavahel avalik sektor ja mittetulundussektor, mitte ettevõtete nõukogud.
Raha aga võiks jagada Kodanikuühiskonna sihtkapital, mille loomiseks mittetulunduslikud ühendused on ettepaneku teinud. Pole mingit selget takistust, miks ei võiks olla kokkulepped avaliku sektori ja ühenduste vahel, et riigiettevõtete tuludelt osa suunatakse just sellesse Sihtkapitali. Seal oleksid omakorda alafondid, millest erinevate valdkondade või piirkondade ühendused saaksid taotleda oma tegevuseks vajalikke ressursse. Administreerimine oleks üks ja igal alafondil on oma nõustav kogu. Kriteeriumid selged ja avalikud ning aruandlus kontrollitud.
Väide, justkui seeläbi väheneks oluliselt raha ühendustesse, on otsitud. Küsimus ei ole mitte annetuste ja sponsorluse keelamises, vaid viisi ja süsteemi muutmises. Antud hetkel on piinavalt selge, et kui mõnel organisatsioonil on oma inimene nõukogus, siis on mure murtud ? riigiosalusega ettevõtte juhtkond otsustab subjektiivsete kriteeriumite alusel, kelle tegevus või millised inimesed sobivamad on. Ausast konkurentsist ja võrdsetest võimalustest pole juttugi. Riigi osalusega ettevõtete tulu ei ole eraisikutest omanike kasutada, vaid ikka avalike huvide kaitsmiseks ning riigi arendamiseks mõeldud vahend. Siis tuleb sellega ka nii ümber käia.
Toon võrdluse riigieelarvega. See on ju kõige olulisem asi, mida Riigikogu ja valitsus oma avalikku mandaati rakendades kord aastas teevad. Just siis on kõige paremini näha, kui palju valitsus väärtustab naisi, lapsi, haridust, kultuuri, turvalisust nende vahel avalikke vahendeid jagades. Enamikes riikides ei peeta ühendustega enne eelarve tegemist nõu. Kahjuks ka mitmed rahvaesindajad, kes peaksid kodanike huve kaitsma, näevad eelarvet esimest korda alles siis, kui see juba parlamendis lugemisel on. Kodanikuühendustega seda läbi ei arutata, kuid vähemalt on kõigil teoreetiline võimalus erinevate ministeeriumide kaudu oma ettepanekuid teha ja nõu anda.
Riigi osalusega ettevõtete tulu andmine suva järgi on veel hullem ? siis ei peeta mitte mingit avalikku debatti, kodaniku ja kodanikualgatuslike ühendustega läbirääkimistest pole juttugi. Minu meelest devalveerib see hea valitsemine põhimõtteid ja vähendab taas usaldust riigiametnike ja poliitikute vastu.
Veel üks kommentaar. Ühes juulikuu Postimehe artiklis käsitles seda teemat Alo Lõhmus. Ta kirjutas, et riiklike ettevõtete sponsorluse keelamine ?jätab lapsed meditsiinitehnikata?, viidates rahandusminister Paltsu seisukohale. Pisut demagoogiline, sest lapsed on ilma meditsiinitehnikata mitte Tõnis Paltsu ja sponsorluskeelu pärast, vaid riigi puuduliku tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika pärast.
Autor: Kristina Mänd
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele