Projektis, mille nimeks on Tervislike Piimatoodete Biotehnoloogia Arenduskeskus (TePiBa), lööb praegu kaasa kaks teadusasutust oma üksustega ja neli ettevõtet. Oktoobri keskpaigaks esitab TePiBa Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele äriprojekti, milles taotleb rakendusuuringuteks riigilt umbes viis miljonit krooni toetust. ?Umbes teist sama palju eraldavad projektis kaasa löövad ettevõtlus- ja teaduspartnerid,? täpsustab projekti koordineerija, EPMÜ Loomakasvatusinstituudi teadusdirektor Katri Ling.
Projektis osaleva, Eesti ühe suurema juustutootja PÜ E-Piim juhataja Jaanus Murakase sõnul on nende huvi saada õiget juustupiima, mida napib kogu maailmas. ?Juustu kui spetsiifilise toote valmistamiseks ei sobi sugugi iga piim,? räägib Murakas. Murakas ei osanud veel öelda, kui palju konkreetselt E-Piim teadlastele uuringuteks raha eraldab. ?Kasulik oleks projekti kaasata ka teisi juustutootjaid, et kulutused kamba peale ära jagada,? lisab Murakas.
Juustutootmise juures on kõige olulisem piimas sisalduva rasva ja valgu jäämine kalgendisse. Sellest, kui hästi piim kalgendub, sõltub juustu väljatulek. ?Osa lehmade piimas kalgendust ei tekigi,? tutvustab EPMÜ Loomakasvatusinstituudi piimanduslabori juhataja Merike Henno mitmes farmis tehtud uurimistulemusi. ?Meie eesmärk on aretusvõtete ja söötmistehnoloogiate abil luua spetsiaalsed juustulehma karjad,? räägib Henno. ?Oluline on ka välja töötada hinnamehhanism, mis stimuleeriks talunikku osalema muudetud koostisega toorpiima arendusprojektis.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
TePiBa teiseks strateegiliseks arendussuunaks on välja töötada biotehnoloogilise piima kasutamistehnoloogia, kus olulist rolli mängivad Tartu Ülikooli biokeemia ja mikrobioloogia instituut. Kuna biotehnoloogilise piima loomisel on kavas kasutada geenitehnoloogiat, siis pole see piim ette nähtud mitte inimtoiduks, vaid farmaatsiatööstuse tooraineks. ?Kaugemas perspektiivis tahame luua mudellehma ehk transgeense lehma, kes ei oleks vastuvõtlik ohtlikele veistehaigustele, nagu näiteks hullu lehma tõbi,? unistab Katri Ling. ?Transgeenset lehma saab tunduvalt suuremas koguses tootma panna ka ravimikomponente, mille tootmine traditsioonilisel viisil on väga kallis.?
Mudellehma valmistamine on ilmselt suur väljakutse TePiBa projektis osalevale Tartu geenitehnoloogiafirmale OÜ-le Visgenyx, mis on juba maailmas kogunud tuntust geneetiliselt modifitseeritud laborihiirtega. Kuigi Tartu geeniteadlaste valmistatud üks mudelhiir maksab ligikaudu pool miljonit krooni, on eluskaubal Kesk-Euroopa teadusasutustes hea minek.