Kui Eestimaa hääletas Euroopa Liidu poolt, oli tagantjärele targutajaid-muretsejaid ja neid, kes siiralt referendumi tulemuse üle rõõmustasid. Lätlaste Euroopa Liitu astumise otsus puudutab rohkem piiriäärseid alasid, kui Põhja-Eesti rahvast. Valgas on elanikud Eesti Vabariigi taassünnist alates jälginud sündmusi piiril.
Esialgu tegi kohutavalt vihaseks, et sa sinna, kus olid varem jalutamas, poes või surnuaial käinud, enam vabalt minna ei saanud. Piirivalvurid ka alles õppisid, kuidas piiriületajatega käituda. Nii lahvatas mõnigi tüli piiril, milles kumbki pool sisuliselt süüdi polnud. Siis tulid õnneks need ajad, mil Valka poed Valga omadega võrreldes oluliselt tühjenesid ja rahvas võõrdus naaberlinnas käimisest. Probleem jäi nende jaoks, kes siin- või sealpool piirid elavad ja naabervabariigis tööl või sugulastel külas käia tahavad. "Vales" kohas elamise probleem on jäänud aastateks, kuigi sellele on lahendust otsitud nii valitsuste kui ka presidentide tasandil. Piir on piir ja sellel on oma seadused, mis erandeid ei salli.
Oleme saanud näha ka piiripunktide muutumist. Tagasihoidlikest vagunitest on saanud korralikud ruumid. Transiitvedude jaoks on suur ja tänapäevane piiriületuspunkt. Igas mõttes kasvanud on piiri- ja tollitöötajate töö. Ei ole liialdus öelda, et piiril saavad tööd paljud inimesed kogu maakonnast. Piiripunktidesse tööle käiakse Karulast, Harglast, Alalt, Valga elanike võimalustest rääkimata.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See, et Eesti ja Läti üheaegne Euroopa Liitu astumine mõjutab oluliselt nii Valga kui ka Valka elanikke, on kindel. Loodetakse, et piir kaob nii ära, et taastuvad normaalsed suhted kahe linna elanike vahel ja hakatakse korraldama paljusid ühisüritusi, millest vahepeal on puudust tuntud või vaeva nähtud nende korraldamisega. Mitu aastat näiteks üritati korraldada ühist ettevõtluspäeva. Ikka kujunes sellest tugevam pool sellesse linna, kus olid põhiekspositsioonid. Piirivabadest aegadest on meenutada vastastikuseid laulupidudel käimisi ja seene- ning marjaretkigi.
Majanduslikult mõtlevad inimesed küsivad, kas oli otstarbekas välja ehitada nii kallist piiripunkti ja mis sellest nüüd saab. Midagi sellest ju kasutatakse ka edaspidi, aga kas sellises mahus.
Üldiselt valitsevad piirilinnas veel teatud mõttes segased tunded. Täpselt ei teata, mida Euroopa Liidu sisepiir tähendab, kuidas siis piiriületus hakkab toimuma ja kui paljud inimesed, kes praegu piiril ametis on, ilma tööta jäävad. Hea tahe heade naabritena kõrvuti elada on alles. Seda näitas ka Valka rajooni 82,2 protsenti Euroopa Liidu poolthääli.
Autor: Urve Sinisalu