OÜ Imprek on juba poolteist aasta käinud Eesti Vabariigiga kohut, põhjuseks ettevõttes õmmeldud piirivalvurite vormipüksid.
Vaidluse lõppu pole veel näha, sest riigikohus saatis asja sel nädalal uuesti tagasi Tallinna ringkonnakohtusse.
Kohtuasja ajendiks on Impreki ja piirivalveameti vahel 2001 jaanuaris sõlmitud töövõtuleping vormipükste õmblemiseks. Piirivalve pakkumise kohaselt oli lepingu maht 2500 paari aastas ja püksipaari hind koos käibemaksuga 219 krooni.
Imprek valmistas proovipartiina 204 paari vormipükse, mille piirivalve pretensioonideta vastu võttis. Sellele anti üle juba 651 paari pükse, milles aga piirivalvurid mitmeid puudusi avastasid. Ning piirivalveamet teatas õmblusfirmale lepingu katkestamisest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Imprek polnud sellega nõus, leides, et piirivalve oleks pidanud võimalikud pretensioonid esitama kirjalikult kohe pärast puuduste avastamist, mida aga too ei teinud. Nii pöörduski Imprek hagiavaldusega kohtusse, nõudes Eesti Vabariigilt lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist. Nõutav kahjusumma koosnes õmblemata jäänud 1645 paari pükste hinnast, mis tegi veidi üle 120 000 krooni.
Tallinna linnakohus ja ringkonnakohus mõistsidki nimetatud summa Eesti Vabariigilt õmblusfirma kasuks sisse. Riigikohus asus aga teistsugusele seisukohale.
Riigikohus juhtis esiti tähelepanu omaaegsele riigihanke pakkumise kutsele, kus oli juttu ?orienteerivast kogusest 2500 paari aastas?. Samas ei tähendanud see riigikohtu meelest ka seda, et ?piirivalveameti vajadus uute pükste järele pidi selguma alles siis, kui ta on kõik piirivalvekordonid läbi sõitnud ja välja selgitanud, kui palju pükse täpselt vaja on?. Seega telliti ikkagi 2500 paari pükse.
Seejärel keskendus riigikohus oma otsuses aga kahjunõude suurusele, tõdedes, et tsiviilõiguses kehtib üldine põhimõte, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tõttu. Käesoleval juhul on aga esitatud hagi seoses kahjudega, mis seisnesid saamata jäänud tulus ja õmblemiseks soetatud materjali maksumuses. Kohtud on nõutud kahjutasu tervikuna välja mõistnud.
Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis, et ei linna- ega ka ringkonnakohus pole eelnevalt kindlaks teinud, kas saamata jäänud tulu hulka arvestati veel kord materjalide maksumus (omahinna sees), st et materjalide maksumus võib olla arvestatud kahju hulka ekslikult kaks korda. Just seda arvestades peab ringkonnakohus asja uuesti läbi vaatama.