Avanev turg suurendab konkurentsi

Tallinna Sadama juht Riho Rasmann usub, et avaneval Euroopa Liidu turul on positiivsed mõjud ülekaalus, kuigi avaneva turuga suurenev konkurents võib kaasa tuua dumpingu- ohu.

Transpordisektori kasv sõltub Eesti ekspordi ja impordi kasvust, samuti transiidi arengust ja sisemajanduse kogutoodangu (SKP) kasvust. Eesti liitumisel ELiga on viis peamist transpordialal tegutsevaid ettevõtteid mõjutavat tegurit turu avanemine, uued regulatsioonid, tolli lihtsustumine, suurenev konkurents ja infrastruktuuri areng. Avanev turg tähendab suuremaid võimalusi Eesti vedajatele, kes saavad konkureerida üle terve ELi. Samas on kõigile avatud ka Eesti turg, siia võivad saabuda odavamad vedajad. Kuna teised suured Euroopa firmad võivad meie ettevõtteid ära sööma hakata, tähendab see vajadust seni konkureerivate firmade liitumisele. Suurenev konkurents võib kaasa tuua ka dumpinguohu suurte rahvusvaheliste firmade poolt.

Eesti liitumisel euroliiduga lihtsustuvad meie ettevõtete jaoks tolliformaalsused ELi-siseselt, samas karmistuvad need euroliidust väljaspool olevate riikidega kauplemisel. Infrastruktuuri arengus on võtmekohaks Eesti idapiir, mis muutub järgmise aasta kevadest ELi idapiiriks. Samuti on olulised peamagistraalid, raudtee ja sadama infrastruktuur. Konkurentsivõime säilimiseks peab ka erasektor hakkama infrastruktuuri investeerima. Tuleks püüda selle poole, et kogu ELi pakutav raha saaks kasutatud. Seega peab suurendama administratiivset suutlikkust ja panema paika eelistused ELi vahendite jagamisel.

Koostööd tuleb teha teiste Läänemere-äärsete riikidega, kaasa arvatud Venemaaga. Vähemalt 3?5 lähema aasta jooksul ei suuda Vene sadamate võimsus tagada kogu Venemaa ekspordi kasvu teenindamist, ka ei hakka sel ajal veel korralikult tööle idanaabri rajatavad naftasadamad.

Tallinna Sadamal elavneb kaubavahetus ettevõtte põhituru Euroopa Liiduga. Sadam prognoosib kasvu nn ro-ro-vedudele, kümnendiku võrra aastas peaks suurenema ka konteinerite vedu. Mahukaubad nagu nafta, süsi, vili ja väetised jätkavad kasvu 3?10 protsendi vahel. Reisilaevanduses on maksuvaba kaubanduse kadumise mõju tunduvalt väiksem, kui seda on seni prognoositud. Kui raskused oleks nii kindlad, siis Tallink ei investeeriks enam teise laeva ega plaaniks kolmandat. Kruiisireisijate arv kasvab Tallinna Sadama arvates lähema 4?6 aasta jooksul 25 aastas.

Tallinna Sadam plaanib investeerida järgmise paari aasta jooksul kaks miljardit krooni. Muuga sadamasse lainemurdja ehitusel, sadama laiendamisel ja Tallinnas raudtee ümbersõidu valmimisel kaasatakse ka ELi vahendeid. Muuga sadamasse rajatakse 55 hektarile tööstuspark, milles asuvad tööstusettevõtted saavad oma toodangu kohe laeva peale panna. Samuti investeerib sadam keskkonnaprojektidesse nagu jäätmekäitlus ja puhastusseadmed, see teema muutub ELis Tallinna Sadama jaoks senisest veelgi aktiivsemaks. Lisaks riigile kuuluvale Tallinna Sadamale on ulatuslikke investeeringuid teinud ka erasektor. Seda nii terminalide võimsuse tõstmisesse ? süsi, nafta, üldkaubad ? kui ka laevaliiklusesse ? uued liinid ja uued laevad. Tallinna Sadama eesmärk on Läänemere suurima sadama tiitel. Ettevõte soovib areneda turu kasvust kiiremini ? seni on Tallinna Sadam seda suutnud ? ning keskenduda põhiprotsesside efektiivsusele.