Kui inimene teaks rohkem ravimitest, mida ta tarvitab, mitte ei oleks sunnitud ostma ainult neid ravimeid, mida arst talle välja kirjutab, oleks võimalik tuua turule ka suurem valik erinevaid rohtusid, väidab Eli Lilly juhatuse esimees Rauno Pukonen.
Ravimikaubandusel on Eesti ettevõtlusega vähe tegemist, küll aga on võimalik rääkida ettevõtlusest Eestis. Kuidas paistab suurele kontsernile väike Eesti turg?
Eesti tarbija reeglina ise ei otsusta, milliseid ravimeid ta ostab, enamasti arst otsustab ja valik võib olla väike, näiteks vähiravimite osas.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Arvatakse, et ravimiäri peab olema riikliku kontrolli all, Eesti riik kontrollib väga tugevalt ravimiturgu.
Levinud müüt, et ravimiäri on väikese konkurentsi ja madala riskitasemega äri, ei vasta tõele. Uue ravimi väljatöötamine võib võtta kümme aastat ja maksta miljard dollarit. Lisaks sellele on konkurents ülitihe.
Ükski riik pole edukas, kui ei investeeri inimressurssi. Eesti riik ainult tarbib seda ressurssi. Tööandja teab, et kõige olulisem väärtus on tema töötajate tervis.
Eesti riik on kehtestanud kõik administratiivsed nõuded, mida Euroopa Liit nõuab, ent nende täideviimine on keeruline.
Inimene kas tahab midagi osta või peab midagi ostma. Kui inimene tahab midagi osta, käib ta hea meelega raha välja. Kui ta aga peab midagi ostma, ei taha ta raha välja käia ja ravimite puhul on see just nii. Seetõttu on iga muutus hinnas tarbija jaoks väga valuline. Eesti ostja maksab poole ravimi hinnast ise, mis on Euroopa kõige kõrgem määr, sügavamale haige taskusse minna enam ei saa. Paljud ravimid jäävad seetõttu välja ostmata.
Kuidas teha sellises keskkonnas äriplaani, kui detsembris saame teada, millised on piirhinnad alates 1. jaanuarist. Jaanipäevast muudetakse samuti piirhindu. Sellises keskkonnas tõsiseltvõetavat plaani teha on väga keeruline. Eesti turg on ebaatraktiivne ja ettearvamatu. Eesti ravimiturg pole viimastel aastatel praktiliselt kasvanud. Kompenseeritavate ravimite valik on kesine, Eesti tarbija jääb väga paljudest ravimitest ilma. Euroopa Liiduga liitudes oskame rohkem nõuda. Oluline küsimus on see, kuidas maandada poliitilisi riske.
Uue toote turule toomisel mõtleme mitu korda, oleme ka tihti loobunud uue toote Eesti turule toomisest. Võib juhtuda sedasi, et toome ravimi turule, investeerime, registreerime, aastaid selgitame selle vajalikkust, kompensatsiooni ei saa. Kui oleme lõpuks kõiki veennud, et see ravim on vajalik, lõpeb patendi aeg ära ja keegi teine lõikab kasu.
Majanduslikult efektiivsem on teadlikum patsient, ringkaitse ravimireklaamis on lühinägelik, inimene võiks rohkem kaasa rääkida, millist ravimit tal on tarvis.
Parem on olla terve kui haige või surnud.