- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Veega läheb kitsaks
?Enne selle peale ei mõtle, kui puudus käes on,? ütleb paar aastat tagasi Rae valda Järvekülla ridaelamukorterisse elama asunud Riina Toompere ning näitab köögis olevat kraanikaussi, millesse vesi on söövitanud sisse koledad rõngad. Sarnaselt naabritega, kelle vastkerkinud majade uste taga seisavad viieliitrised puhta vee kanistrid, pole Riina ega tema mees Marek tihanud kraanist tulevat vett juua, sest see sisaldab liialt rauda ja muid mittevajalikke aineid.
Riina Toompere ei tea, et lisaks kesisele kvaliteedile on Harjumaa põhjaveevarud ka üsna piiratud: joogikõlblik vesi võib suure tarbimise korral otsa lõppeda.
?Tundub, et me upume vees, kuid nii see ei ole,? tõdeb Harjumaa keskkonnateenistuse vee ja maavarade peaspetsialist Karin Tibar. Ta viitab mõne aasta tagusele uuringule, millest selgus, et Harjumaa põhjaveevarud on piiratud. Kuigi praegu puhta vee nappus piirkonda veel otseselt ei ohusta, koostasid keskkonnaametnikud järgmiseks 30 aastaks Harjumaa valdade põhjavee tarbimise detailse plaani, kus on täpselt kirjas, mis on iga valla, aleviku ja linna mõõt.
?Suuremahulise elamuehituse arendamine ja tööstuse loomine välistatud,? paneb Tibar Harjumaale diagnoosi ning seletab, et kui kambrium-vendi kihi veevaru otsa saab, siis peab võtma kas alt soolasemat vett või pealt reostunud vett. Vesi iseenesest otsa ei saa, kinnitab ta, kuid selle kvaliteet muutub. Eriti kriitilises seisus on Harjumaa mereäärsete valdade veevarud.
Viimsi vallavanem Enn Sau hoiab telefonis hetke hinge kinni, enne kui tunnistab, et põhjavee nappuse probleemiga on ta hästi kursis. Paraku. Kui seni on Harjumaa ühte rikkamasse valda Viimsisse kolinud aastas 500?1000 uut elanikku, siis arengukava lubab järgneva 15 aasta jooksul veel 25 000 inimest. Sau teab, et kui elanike juurdevoolu ja sellega seoses suureneva tarbimise kannatab vald veel välja, siis mõne rohkelt vett tarbiva tehase Viimsisse kolimise puhul peab vaatama, kas see on võimalik.
Mööbli- ja vineeritootja TVMK on üks mitmete tööstuste seast, kes on hiljuti teatanud, et kolivad odavama pinna ja tööjõu pärast Tallinnast ümber linna lähedale maale. TVMK juhid on kokku põrganud ka Harjumaa põhjavee probleemiga ? kui alguses piiluti uue tehase asukohana Sakut, järgmisena Lagedit, siis nüüd vaatavad juhid juba kaugemale, Rapla maakonda. ?Veeressurssi pole,? võtab uue platsi otsingutega tegelev TVMK töötaja Hannes Kasela kokku Harjumaal ebaõnnestumise põhjused.
Saku vallavanem Sven Kesler, kes kummutab esiti küll oletuse, nagu oleks Saku vald uutele rohkelt vett tarbivatele tööstustele kinni, tunnistab siiski, et Saku alevikul on veetarbimise lagi ees.
Alevi kaubamärk, Saku Õlletehas saaks tulevikus laieneda maksimaalselt 10 protsenti. Õlletootja võtab juba praegu poole Saku alevikule lubatud puhta vee normist, mis järgneva 30 aasta jooksul on 3000 kuupmeetrit vett ööpäevas. Aga uusi elamuid muudkui kerkib.
?Ma arvan, et veenormid tuleks uuesti läbi vaadata,? ütleb vinges tuules selja taha lendavaid pintsakuhõlmu kohendav Harku abivallavanem Vello Viiburg ja osutab Pankranniku, Sarapuu, Tiskre ja teistele elamurajoonidele. Viiburg lisab, et mõni aasta tagasi ei uskunud keegi sellist elamuehituse kasvu Harku vallas.
Tallinnast vaid kiviviske kaugusele jääv Harku vald on viimaste aastate jooksul tunnistanud massilist maaostu ning elamuehitust, ainuüksi möödunud aastal tuli valda 800 uut elanikku. Abivallavanem kraamib välja paberid, millel on kirjas, et lähima viie aasta jooksul tekib Harku vallas juurde vähemalt 1600 uut krunti, mis tooksid endaga veel tuhandeid uusi elanikke.
?Ma ei usu, et suured tööstused siia tahaksid,? ütleb Viiburg ning kinnitab, et kuigi hetkel pole veel puhta veega probleeme, piirab tööstusettevõtete Harkusse ümberkolimist piirkonna halb logistiline positsioon. ?Aga kui vähegi võimalik, võtaksime siia tahtva ettevõtte avasüli vastu,? lisab ta.
Hetkel kuum
Just seda tegi Rae vallavalitsus, kui küpseks sai Kalevi kommivabriku otsus tehas linna lähedale maale kolida. Kommitootja saatis valda kirja, paludes luba rajada Jüri aleviku külje alla Põrguväljale loodava tehase kõrvale kolm puurkaevu, et pumbata ööpäevas 4500 kuupmeetrit vett. Seda on 9 korda rohkem, kui tarbib Jüri alevik kokku.
?Kalevi üleviimisel veevarudega ei arvestatud,? meenutab ümberkolimist Karin Tibar. Ta lisab, et keskkonnateenistus juhtis nappidele varudele tähelepanu, kuid valla tegemistele kätt ette panna polnud võimalik. ?Rae vald otsustas, et Kalev peab tulema,? ütleb ta.
Ka Rae valla arengu- ja planeerimisameti vaneminsener Lembit Vares tunnistab, kui vaatab Kesko kesklao kõrval olevat Kalevi tootmishoonet, et ?niisugune veevajadus on utoopiline, mida poleks olnud võimalik rahuldada mitte mingisuguste meetmetega?.
Kuigi Kalev vähendas oma veevajadust 6000 kuupmeetrile kuus, on vallal siiski näpud põhjas, tunnistab Vares. Kui olemasolevaid norme rikkumata saab vald veel hakkama, pole tulevikuks arenguruumi. Mõne aja pärast peaks hakkama pihta tööstusettevõtteid koondava Jüri Tehnopargi loomine, samuti areneb elamuehitus. ?Kes sellist arengut oleks osanud arvata?? küsib keskkonnaametnik ja teatab, et vald palub lubatust vähem vett tarbivalt Tallinnalt lisavett. ?Praegune veenorm küll pigistab kõri,? lisab ta.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele