Ühiskondlikku Leppe Sihtasutuse juhid teenivad kuus 25 000 krooni, kuigi seni pole neil ette näidata midagi käegakatsutavat.
Veebruari lõpus käima lükatud viie töötajaga Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse juhid Agu Laius ja Andra Veidemann teenivad kuus kuni 25 000 krooni. Sihtasutuse missiooniks on käivitada ja edendada Eesti ühiskonnas sotsiaalse kaasatuse ja ühiskonna sidususe protsessi, mille käigus ühiskonnaliikmed lepivad läbirääkimiste kaudu kokku ühised väärtused ja Eesti arengu valdkonnad, kirjutab SL Õhtuleht.
Sihtasutuse tegevjuhi Agu Laiuse sõnul ta peale palga mingeid soodustusi ei saa. «Mobiiltelefoni ja auto kasutamise kulud tasun ise. Kellelgi töötajatest pole samuti mingeid kompensatsioone,» kinnitab Laius.
Samas lisab ühiskondlik lepitaja, et palgaläbirääkimiste ajal esitas ta veelgi suurema palganõude. «Kuna olen tegelnud üsna mitme uue struktuuri käivitamisega ja ülesehitamisega, näiteks Mittetulundusühenduste Ümarlaud, siis tean, kui koormav ja töömahukas see on. Lisaks kujutasin üsna täpselt ka ette, millised pinged selle protsessiga kaasnevad,» põhjendab Laius, miks suurt palka küsis.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Sihtasutuse viis töötajat on Agu Laiuse kinnitusel rakkes kuus päeva nädalas, sageli ka kõik nädalalõpud, mistõttu 15 000 krooni suurune palk on sihtasutuse juhi arvates igati paslik.
Ühiskondlikku leppe allkirjastanud Eesti Patsientide Esindusühingu juht Pille Ilves ei oska esiotsa sihtasutuse juhi palganumbrit pakkuda. «Kui arvestada, et ministeeriumides teenitakse 8000-10 000 krooni kuus, siis peaks tema palk pisut suurem olema,» arutleb Ilves. Kui patsientide esindaja kuuleb, et Laius teenib 25 000 krooni kuus, Ilves vakatab.
«Kui mind oleks sihtasutust juhtima kutsutud, oleksin leppinud ka pakutava palgaga, aga... Samas, kui inimene oskab korraliku palga välja ise kaubelda, miks siis mitte,» leiab ta.
Samuti ühiskondliku leppe projekti allkirjastanud Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhatuse aseesimees Madis Masing ütleb SL Õhtulehele, et Eesti oludes on 25 000 krooni suur palk. «Küsimus on ikkagi vastutuses ja töökoormuses. Samas arvan, et kuigi alguses käivitus ühiskondliku leppe projekt edukalt, on praegu avalikkuse informeerimine üsna vähene. Inimesed ei saa aru, millest käib jutt ja mis on eesmärk,» nendib Masing.