- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 2250,45%39 840,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,71
- OMX Baltic−0,17%299,54
- OMX Riga−0,12%888,37
- OMX Tallinn0,11%2 063,48
- OMX Vilnius−0,02%1 207,48
- S&P 5000,32%6 263,7
- DOW 300,53%44 254,78
- Nasdaq 0,25%20 730,49
- FTSE 100−0,13%8 926,55
- Nikkei 2250,45%39 840,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%90,71
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Glaskek püsib eraisikute kätes
?Oleme börsile minekut kaalunud küll, see oli 1996. aastal, kui oli börsi õitseaeg,? tunnistab Eesti suurima aknatootja AS Glaskek peadirektor ja juhatuse liige Indrek Pajuri. ?Aga see oli visioonimõte. Tänaseks on teema lukus.?
Pajuri nendib, et ettevõttel pole olnud vajadust kaasata lisakapitali ning aktsionärid pole tahtnud loobuda aktsiakapitalist.
?Kui on vajadus, saab praegu lisakapitali pangast, selle järel võiks kaaluda sihtotstarbelist emissiooni, siis sihtotstarbelist aktsiaemissiooni läbi fondide ja alles siis juba börsile minekut,? arutleb Pajuri. Ta lisab, et seni on ettevõtte jooksvate investeeringutega ise hakkama saanud ja võõrkapitali kaasamist vajaks vaid suure, 50?70 miljoni kroonise investeeringu puhul.
?Investeerimisettevõtted, näiteks LHV ja Trigon, kõik on käinud meil ja pakkunud, ega me ei taha kapitali laiendust, meie aga pole tahtnud,? sõnab Pajuri.
Glaskek on Eesti kapitalil põhinev ettevõte ja firma omanikeringi kuuluvad Glaskeki president, nõukogu esimees ja asutaja Vladimir Obershneider samas ettevõttes töötava poja Konstantiniga, Indrek Pajuri ja tema isa Aleksander, ASi Glaskek Alumiinium juhataja Aavo Leppikson ja Glaskeki nõukogu liige Toomas Arumäe.
Juba 11 aastat tegutsenud Glaskek on välja kasvanud Mõigu KEKist ehk kolhoosiehituskontorist, mille üks juhtidest oli Vladimir Obershneider.
Praegu kohtab ettevõtte toodetud aknaid nii magalate renoveeritud tüüpkorterites kui ka sellistel suurobjektidel nagu Tallinna lennujaam, Emajõe ärikeskus ehk Plasku, Tallinna botaanikaaia palmihoone, Kristiine kaubanduskeskus ja hotell Radisson SAS. Praegu on ettevõttel käsil kümnetesse miljonitesse kroonidesse ulatuvad suurtellimused väljaspool Eesti piire ? Riias valmib koostöös Merkoga Hansabankase peahoone ja Peterburi südalinnas hiiglaslik meelelahutus- ja kaubanduskeskus Pik, mille sarnast polevat varem nähtud. Aastas valmib Glaskeki Eesti ettevõtetes umbes 120 000 ruutmeetrit aknaid ehk keskmiselt umbes 400 akent päevas. Ettevõttes valmib umbes 40 protsenti Eestis valmistatavatest PVC-akendest.
Suurem osa tootmisest asub Tallinnas Peterburi teel. Lisaks emaettevõttele, ASile Glaskek, tegutsevad AS Glaskek Alumiinium, AS Glaskek Puitaken, AS Glaskek Tartu ja AS Glaskek Narva. Ettevõttel on tütarfirmad Peterburis ja Lätis ning sel suvel avas uksed müügiesindus Leedus. PVC-akna- ja uksetehased on ettevõttel Tallinnas, Tartus, Narvas ja Daugavpilsis, lisaks on Tallinnas puit- ja puit-alumiiniumaknatehas, klaaspaketitehas ja klaas-alumiiniumkonstruktsioonide tehas. Müügiesindused paiknevad üle Eesti ? Tallinnas, Keilas, Pärnus, Narvas, Rakveres, Jõhvis, Jõgeval, Tartus ja Võrus.
Selleks aastaks prognoosis Indrek Pajuri kogu kontserni käibe kasvu 10 ja sama suurt kasumit kui eelmisel aastal, ehk umbes miljon eurot. 2002. aastal oli Glaskeki kontserni netokäive ligi 320,4 miljonit krooni, kasumit teeniti üle 13,8 miljoni krooni.
Enimloetud
1
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
3
Omanikud võtsid ehitusfirmast 5 miljonit eurot dividendi
Viimased uudised
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Tule aga Ruhnu lehmi või taimi kasvatama, kui julged!
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Tallinnas käib pinkide üle juba kriminaalasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele