Infotehnoloogia tormilise arengu tõttu seostatakse juba pikemat aega arvestuse ja aruandluse kvaliteedi tõstmist eeskätt uute tarkvaralahenduste juurutamisega. Tõenäoliselt omavad aga veelgi olulisemat kaalu raamatupidamislikud hinnangud. Sõltumata rakendatava arvestussüsteemi täiuslikkusest ei ole juhtkonna süstemaatilise tähelepanuta raamatupidamis-likele hinnangutele võimalik tagada ettevõtte finantsseisust õige ja õiglase pildi andmist.
Hinnangute olulisus on viimasel ajal veelgi kasvanud seoses vajadusega saada aruandeid üha lühema aja jooksul pärast perioodi lõppu ning seoses Eesti raamatupidamisalase seadusandluse lähendamisega rahvusvahelistele raamatupidamisstandarditele 2003. a.
Hinnangud osutuvad vajalikuks selliste finantsnäitajate kajastamisel, mille osas ei ole võimalik tugineda üheselt mõõdetavatele andmetele. Loetelu ei jäta kahtlust, et enamuse ettevõtete puhul on raamatupidamisaruannetes hinnangute alusel kajastatud numbrid piisavalt olulised, et avaldada arvestatavat mõju aruandeperioodi kasumile ja ettevõtte finantspositsioonile. Seetõttu peavad finantsaruannete tarbijad mõistma, et aruannetes sisalduvad numbrid ei pruugi kajastada absoluutset tõde, kuna hinnangute tegemisel on võimalik arvesse võtta vaid aruande koostamise hetkeks olemasolevat informatsiooni.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ettevõtte juhtkonnal on oluline roll hinnangute tegemisel või heakskiitmisel: mitte ainult seoses vastutusega raamatupidamise aastaaruandes esitatud informatsiooni eest, vaid ka lähtuvalt juhtkonna kompetentsist konkreetse äri valdkonnas. Raamatupidaja ei pruugi olla ega peagi olema võimeline hindama näiteks spetsiifiliste tööstusseadmete kasulikku eluiga. Samuti ei pruugi raamatupidamisel olla piisavat taustinformatsiooni hindamaks konkreetsete ettevõttele tasumata arvete laekumise tõenäosust.
Hinnangute osas vajab arvestuse funktsioon usaldusväärset sisendit asjatundjalt, kes ettevõtte kontekstis on juhtkond (või nende volitusega spetsialistid).
Juhtkond peab teadvustama ka asjaolu, et kuni aruande kinnitamiseni teatavaks saanud faktid tuleb hinnangutes arvesse võtta. Selle raamatupidamise seadusest ja Raamatupidamise Toimkonna juhendist 1 tuleneva nõude eiramise kaudse sanktsioonina sätestab karistusseadustiku paragrahv 381 äriühingu varalise seisundi kohta andmete esitamata jätmise või ebaõigete andmete esitamise eest karistusena kuni kolmeaastase vangistuse.
Raamatupidamislikud hinnangud on ja jäävad juhtkonna pärusmaaks, kuna õiglaste hinnangute tegemiseks on vaja nii ärivaldkonna kogemust, võimet näha ettevõtet tuleviku arengute kontekstis kui ka operatiivtasandi infot. Juhtkond ei ole mitte ainult raamatupidamisinfo tarbija, vaid ka olulise sisendi andja. Pöörates piisavat tähelepanu hinnangute tegemisele saab juhtkond tagada, et finantsaruanded annavad õige pildi ettevõtte finantsseisundist ja majandustulemusest.
Autor: Märten Padu