Valitsus arutab täna oma seisukohti Euroopa Liidu põhiseaduse osas, millest üks tähtsamaid on säilitada ühehäälset otsustamist eriti maksupoliitika küsimuses.
ELi põhiseaduse projekti maksupoliitika peatüki praegune variant jätab tulevikus võimaluse maksupettuste vältimiseks ja siseturu kaitseks otsustada selle teema üle ELi sees senise ühehäälse otsuse asemel kvalifitseeritud enamusega. Seega kaoks üksiku riigi võimalus otsust peatada, kirjutab Eesti Päevaleht.
Eesti esindajana ELi tulevikukonvendis osalenud Rein Langi (Reformierakond) sõnul on praegu siiski asjatu kartus, et Eesti peab maksusüsteemi muutma.
?Kõigepealt on ühehäälsust vaja selleks, et üldse hakata otsustama, see on tänases projektis,? märkis Lang. ?Aga me tahame isegi selle välja jätta, et sellist väikest uksepragu ei oleks.?
Artikkel jätkub pärast reklaami
Valitsuse ettekandes riigikogule on märgitud, et kuigi pakutud sõnastus ei kujuta otseselt ohtu Eesti praegusele maksusüsteemile, on tegemist siiski põhimõttelise muudatusega, millega ei saa nõustuda.
Isegi siis, kui praegune põhiseaduse projekt muutmata kujul vastu võetaks, ei tähenda see Langi sõnul otseselt maksusüsteemi muutmist.
Kvalifitseeritud häälteenamusega otsustamine võib laieneda ka sotsiaal-, välis- ja julgeolekupoliitika alale, kus seni oli kasutusel ühehäälsus. Need on valdkonnad, mis on tõeliselt tundlikud ja kus pole võimalik ette kujutada lahenduste ettekirjutamist teiste liikmesriikide poolt, on peaminister Juhan Parts öelnud.
Üks Eestile ebameeldivaid klausleid praeguses põhiseaduse projektis on Euroopa Parlamendi ühe riigi minimaalse kohtade arvu vähendamine viielt neljale. Eestile tähendaks see tõenäoliselt ühe koha kaotust ehk saadikute arvu vähenemist kuuelt viiele.