OLAFi juhi Franz-Hermann Brüneri hinnangul tõuseb Eestis pärast Euroopa Liitu astumist pettuste risk tunduvalt, seda eelkõige Vene piiri ja abirahade tõttu.
Euroopa Komisjonil on olemas pettustevastane amet (OLAF), mille töö on kontrollida liidu eelarve sissemakseid ja väljamakseid ning avastada ja menetleda võimalikke finants- või tollipettusi.
?Eesti piir on huvitav. Siin hakkab väga palju juhtuma ? ma ei mõtle ainult immigratsiooniga seonduvat,? ütles Brüner Eesti Päevalehele. ?Kaubavahetuses sagenevad pettused: võltsdeklaratsioonidega hakatakse üritama kaupa Venemaalt Eesti kaudu Euroopa Liitu tuua. Lisaks hakkavad Eesti põllumajandustootjad saama subsiidiume, intelligentsemad petturid kasutavad seda kindlasti ära lootuses, et administratiivorganid ei ole nii treenitud, et nende trikke läbi näha.?
Brüneri sõnul on Euroopa Liitu kui tervikut vaadates tõsi, et finantspettuste arv aasta-aastalt kasvab. ?Kuid see on ka märk meie töö tulemuslikkusest pettuste avastamisel,? märkis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
?Suureneb rahvusvaheline kuritegevus, kus üritatakse ära kasutada barjäärideta siseturgu. Kaup liigub ühest riigist teise, Euroopa Liitu sisse ja sealt välja ning kurikaelad loodavad, et meil ei ole võimalik seda jälgida. Selleks ongi oluline koostöö,? rääkis OLAFi juht.
Brüneri kinnitusel on ELis kontrollmehhanism põllumajandussektoris kõige võimsam. ?See ei ole suurima riskiga valdkond. Suurimat riski kannab odav kaup,? ütles Brüner.
Möödunud nädalal allkirjastasid Brüner ja rahandusministeeriumi asekantsler Raivo Sulg Tallinnas OLAFi ja Eesti vahelise koostöölepingu. Lepingu sisuks on parandada teabevahetust ja koostööd Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate pettuste ja korruptsiooni ennetamisel ja uurimisel ning vahetada sellealaseid kogemusi..