- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,36%6 348,14
- DOW 30−0,66%44 337,69
- Nasdaq −0,16%21 063,52
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,86
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,36%6 348,14
- DOW 30−0,66%44 337,69
- Nasdaq −0,16%21 063,52
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 225−0,05%40 654,7
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,86
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Järgmisel aastal ootame kiiremat majanduskasvu
Eesti majanduskasv on viimase aasta jooksul aeglustunud. See on täiesti ootuspärane, arvestades maailmamajanduse raskeid aegu. Väikese avatud majandusega riigil nagu Eesti tuleb arvestada välismaailmaga ning teada, et seal toimuv mõjutab ka meid.
Maailmamajanduse kasv on olnud tagasihoidlik viimased paar aastat. Tavapärastes oludes oleks kaubanduspartnerite majandusraskuste tõttu väiksemad ekspordivõimalused kaasa toonud ka Eesti majanduskasvu aeglustumise, kuid tugevale sisenõudlusele tuginedes jäi meie majanduskasv endiselt kiireks. Eesti sisenõudluse kasvu finantseeriti eksporditulude vähesuse tõttu põhiliselt välisrahaga ? madalate intressimäärade tõttu olid paranenud laenu- ja liisinguvõimalused.
Teise kvartali majanduskasv ulatus 3,5 protsendini. Kasvu aeglustumine oli ootuspärane, kuid siiski oodatust kiirem ? rahandusministeerium prognoosis kasvuks 4 protsenti. Suhteliselt madal majanduskasv tulenes investeeringute kasvu aeglustumisest ning teenuste ekspordi langusest, kasvu toetas vaid eratarbimine.
Investeeringute kasvu aeglustumine on teataval määral tehniline. Eelmisel aastal algasid mõningad suured investeerimisprojektid ning kuna need jätkuvad sel aastal sarnases mahus, on investeeringute kasv seetõttu madal. Rahalises mahus on investeeringute tase aga endiselt kõrge. Teenuste eksport vähenes transiidi mahu languse tagajärjel. Kevadtalvised rasked jääolud takistasid meretransporti, mis sundis meie koostööpartnereid suunama oma kaubavoogusid teistesse sadamatesse.
2003. aasta esimesel poolaastal kasvas Eesti majandus 4,3 protsenti. Rahandusministeeriumi augustikuine majanduskasvu prognoos käesolevaks aastaks on 4,5 protsenti ja järgmiseks aastaks 5,6 protsenti. Kuigi teise kvartali majanduskasv valmistas väikese pettumuse, ei ole veel põhjust seda prognoosi ümber vaadata.
Eesti majanduskasvu prognoositav kiirenemine rajaneb oodataval välisnõudluse taastumisel. Viimane pole garanteeritud, kuid üldiselt oodatakse siiski Euroopa Liidu (EL) majanduskasvu paranemist aasta lõpul. Sellest annab märku töötleva tööstuse ja tarbijate kindlustunde paranemine nii Euroopas kui ka USAs. Oma majanduskasvu märgatavat kiirenemist järgmisel aastal prognoosivad ka Eesti kolm peamist ekspordipartnerit Soome, Rootsi ja Saksamaa. Eesti majanduse kasvupotentsiaali suurendavad ka meile avanevad ELi tõukefondid, mille abil suurenevad investeeringud nt infrastruktuuri, haridusse ja tööturupoliitikasse. Tulumaksu alandamise mõju majanduskasvule avaldub pikemas perspektiivis.
Majanduskasvu aeglustumine tekitab küsimuse, mis saab riigieelarvest. Majandusareng on teadupärast tsükliline ? vaheldumisi esineb nii tõuse kui ka langusi, millel on mõju ka valitsuse tulude laekumisele. Oluline on sellisteks muutusteks valmis olla. Üldiselt proovivad riigid ajada vastutsüklilist eelarvepoliitikat, st kui riigi majanduses on head ajad, hoiab valitsus kokku ega kuluta kogu maksudena kogutavat raha. Reserve on võimalik kasutada halvematel aastatel, kui kasvu aeglustumine toob kaasa tagasihoidlikuma maksutulude laekumise. Valitsuse käitumisel on majandust stabiliseeriv roll ? kiirema kasvu perioodil hoiab valitsus konservatiivsemat joont ning nõrgema konjunktuuri ajal suunab nõudluse elavdamiseks majandusse rohkem ressursse.
Eesti valitsuse eelarvepoliitika on olnud enamjaolt vastutsükliline ning meil on kogunenud piisavalt reserve, eriti viimase kahe aasta jooksul, mil eelarve tulude laekumine on märgatavalt ootusi ületanud. Kui majandusolukord muutub prognoositust halvemaks, ei teki riigil otsest rahapuudust. Samuti on võimalik korrigeerida kulutusi, nagu tehti 2002. aasta eelarvet koostades.
Praegune majanduskasvu aeglustumine on ootuspärane ning sellega on arvestatud. Et Eesti praegust majanduskasvu prognoosi pole põhjust korrigeerida, puudub ka vajadus üle vaadata järgmise aasta riigieelarve eelnõu tulude pool.
Autor: Andrus Säälik
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele