Eesti majanduskasv on viimase aasta jooksul aeglustunud. See on täiesti ootuspärane, arvestades maailmamajanduse raskeid aegu. Väikese avatud majandusega riigil nagu Eesti tuleb arvestada välismaailmaga ning teada, et seal toimuv mõjutab ka meid.
Maailmamajanduse kasv on olnud tagasihoidlik viimased paar aastat. Tavapärastes oludes oleks kaubanduspartnerite majandusraskuste tõttu väiksemad ekspordivõimalused kaasa toonud ka Eesti majanduskasvu aeglustumise, kuid tugevale sisenõudlusele tuginedes jäi meie majanduskasv endiselt kiireks. Eesti sisenõudluse kasvu finantseeriti eksporditulude vähesuse tõttu põhiliselt välisrahaga ? madalate intressimäärade tõttu olid paranenud laenu- ja liisinguvõimalused.
Teise kvartali majanduskasv ulatus 3,5 protsendini. Kasvu aeglustumine oli ootuspärane, kuid siiski oodatust kiirem ? rahandusministeerium prognoosis kasvuks 4 protsenti. Suhteliselt madal majanduskasv tulenes investeeringute kasvu aeglustumisest ning teenuste ekspordi langusest, kasvu toetas vaid eratarbimine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Investeeringute kasvu aeglustumine on teataval määral tehniline. Eelmisel aastal algasid mõningad suured investeerimisprojektid ning kuna need jätkuvad sel aastal sarnases mahus, on investeeringute kasv seetõttu madal. Rahalises mahus on investeeringute tase aga endiselt kõrge. Teenuste eksport vähenes transiidi mahu languse tagajärjel. Kevadtalvised rasked jääolud takistasid meretransporti, mis sundis meie koostööpartnereid suunama oma kaubavoogusid teistesse sadamatesse.
2003. aasta esimesel poolaastal kasvas Eesti majandus 4,3 protsenti. Rahandusministeeriumi augustikuine majanduskasvu prognoos käesolevaks aastaks on 4,5 protsenti ja järgmiseks aastaks 5,6 protsenti. Kuigi teise kvartali majanduskasv valmistas väikese pettumuse, ei ole veel põhjust seda prognoosi ümber vaadata.
Eesti majanduskasvu prognoositav kiirenemine rajaneb oodataval välisnõudluse taastumisel. Viimane pole garanteeritud, kuid üldiselt oodatakse siiski Euroopa Liidu (EL) majanduskasvu paranemist aasta lõpul. Sellest annab märku töötleva tööstuse ja tarbijate kindlustunde paranemine nii Euroopas kui ka USAs. Oma majanduskasvu märgatavat kiirenemist järgmisel aastal prognoosivad ka Eesti kolm peamist ekspordipartnerit Soome, Rootsi ja Saksamaa. Eesti majanduse kasvupotentsiaali suurendavad ka meile avanevad ELi tõukefondid, mille abil suurenevad investeeringud nt infrastruktuuri, haridusse ja tööturupoliitikasse. Tulumaksu alandamise mõju majanduskasvule avaldub pikemas perspektiivis.
Majanduskasvu aeglustumine tekitab küsimuse, mis saab riigieelarvest. Majandusareng on teadupärast tsükliline ? vaheldumisi esineb nii tõuse kui ka langusi, millel on mõju ka valitsuse tulude laekumisele. Oluline on sellisteks muutusteks valmis olla. Üldiselt proovivad riigid ajada vastutsüklilist eelarvepoliitikat, st kui riigi majanduses on head ajad, hoiab valitsus kokku ega kuluta kogu maksudena kogutavat raha. Reserve on võimalik kasutada halvematel aastatel, kui kasvu aeglustumine toob kaasa tagasihoidlikuma maksutulude laekumise. Valitsuse käitumisel on majandust stabiliseeriv roll ? kiirema kasvu perioodil hoiab valitsus konservatiivsemat joont ning nõrgema konjunktuuri ajal suunab nõudluse elavdamiseks majandusse rohkem ressursse.
Eesti valitsuse eelarvepoliitika on olnud enamjaolt vastutsükliline ning meil on kogunenud piisavalt reserve, eriti viimase kahe aasta jooksul, mil eelarve tulude laekumine on märgatavalt ootusi ületanud. Kui majandusolukord muutub prognoositust halvemaks, ei teki riigil otsest rahapuudust. Samuti on võimalik korrigeerida kulutusi, nagu tehti 2002. aasta eelarvet koostades.
Praegune majanduskasvu aeglustumine on ootuspärane ning sellega on arvestatud. Et Eesti praegust majanduskasvu prognoosi pole põhjust korrigeerida, puudub ka vajadus üle vaadata järgmise aasta riigieelarve eelnõu tulude pool.
Autor: Andrus Säälik