Ärimehed kahtlevad teadusraha mõttekuses

Kohtla-Järve Soojuse juht Toomas Niinemäe ütles Reformierakonna rahvusliku leppe eelnõu kommenteerides, et tema juhitaval ettevõttel seda raha pole. ?Meil on niigi probleeme raha kättesaamisega,? ütles Niinemäe. ?Meie ettevõttel sellist raha pole ja ma ei näe, et seda edaspidi oleks.?

Koos president Arnold Rüütliga ühiskondlikku lepet ettevalmistanud ettevõtja Aadu Luukase sõnul võib teatud protsendi eraldamise kasumist lahendada ka nii, et üks osa laekub riiklikku teadusfondi, teise osa saavad ettevõtjad kasutada oma ettevõtte innovaatiliseks tegevuseks.

Ka Tööandjate Keskliidu juhatuse aseesimees, ettevõtja Jüri Käo peab võimalikuks ettevõtjate panust teaduse arengusse.

?Ma pole veel ise selle leppe teksti näinud, aga mingi leppe puhul on see võimalik,? vastas Käo küsimusele, kas toetab Reformierakonna lepet, mis käsitleb muu hulgas 10 kasumi investeerimist teadusfondi. ?Ettevõtjad võivad raha panna küll. Sõltub tekstist,? lisas Käo.

Neivelti sõnul on rahvuslik lepe tervikuna siiski vajalik. ?See on hea, kui kokku lepitakse. Et räägitakse tulevikust.?

Ka Luukas peab Reformierakonna algatust mõistlikuks, mida tuleb igal juhul toetada. ?Seda tuleks võtta kui rohelist paberit. See on hea algatus edasi töötamiseks,? ütles Luukas. Tema sõnul võiks Reformierakonna algatus olla osa suurest kokkuleppest, näiteks üks alaprogramm.

Käo ütles, et on rahvusliku leppe suhtes üldiselt skeptiline. ?Kui erakonnad kokku lepivad, siis on mõtet rääkida. Kui kolm erakonda ei toeta, siis saab sellest ühiskonna lõhestamise, mitte liitmise lepe.?

Elion Ettevõtete peadirektor Valdo Kalm peab enda sõnul rahvuslikku lepet oluliseks, aga kummaline on see, et leppeid on mitu. ?Pean lepet vajalikuks kui kodanik ja äri esindaja,? ütles Kalm. ?Kui laual on mitu lepet, on asi kummaline.? Kalm lisas, et peab lepet vajalikuks tuleviku aspektist.