Ärimehed kahtlevad teadusraha mõttekuses

Artikkel

- Uudised
- Inno Tähismaa
- 16. oktoober 2003 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ärimehed kahtlevad teadusraha mõttekuses
Reformierakond avalikustas eile 2011. aastani teadmistepõhise majanduse arendamise kokkuleppe teksti, milles teeb ettepaneku eraldada ettevõtete kasumist 10 protsenti Eesti Teadusfondi.
Hansapanga juht Indrek Neivelt hindab seda ettepanekut maksuks.
?Me investeerime niigi kümme protsenti infotehnoloogiasse,? ütles Neivelt. Täiendav 10 riiklikku teadusfondi on tema sõnul maks. ?Las siis igaüks maksab juba 10 protsenti, miks ainult need, kes lepingu alla kirjutavad.?
Kohtla-Järve Soojuse juht Toomas Niinemäe ütles Reformierakonna rahvusliku leppe eelnõu kommenteerides, et tema juhitaval ettevõttel seda raha pole. ?Meil on niigi probleeme raha kättesaamisega,? ütles Niinemäe. ?Meie ettevõttel sellist raha pole ja ma ei näe, et seda edaspidi oleks.?
Koos president Arnold Rüütliga ühiskondlikku lepet ettevalmistanud ettevõtja Aadu Luukase sõnul võib teatud protsendi eraldamise kasumist lahendada ka nii, et üks osa laekub riiklikku teadusfondi, teise osa saavad ettevõtjad kasutada oma ettevõtte innovaatiliseks tegevuseks.
Ka Tööandjate Keskliidu juhatuse aseesimees, ettevõtja Jüri Käo peab võimalikuks ettevõtjate panust teaduse arengusse.
?Ma pole veel ise selle leppe teksti näinud, aga mingi leppe puhul on see võimalik,? vastas Käo küsimusele, kas toetab Reformierakonna lepet, mis käsitleb muu hulgas 10 kasumi investeerimist teadusfondi. ?Ettevõtjad võivad raha panna küll. Sõltub tekstist,? lisas Käo.
Neivelti sõnul on rahvuslik lepe tervikuna siiski vajalik. ?See on hea, kui kokku lepitakse. Et räägitakse tulevikust.?
Ka Luukas peab Reformierakonna algatust mõistlikuks, mida tuleb igal juhul toetada. ?Seda tuleks võtta kui rohelist paberit. See on hea algatus edasi töötamiseks,? ütles Luukas. Tema sõnul võiks Reformierakonna algatus olla osa suurest kokkuleppest, näiteks üks alaprogramm.
Käo ütles, et on rahvusliku leppe suhtes üldiselt skeptiline. ?Kui erakonnad kokku lepivad, siis on mõtet rääkida. Kui kolm erakonda ei toeta, siis saab sellest ühiskonna lõhestamise, mitte liitmise lepe.?
Elion Ettevõtete peadirektor Valdo Kalm peab enda sõnul rahvuslikku lepet oluliseks, aga kummaline on see, et leppeid on mitu. ?Pean lepet vajalikuks kui kodanik ja äri esindaja,? ütles Kalm. ?Kui laual on mitu lepet, on asi kummaline.? Kalm lisas, et peab lepet vajalikuks tuleviku aspektist.
Eesti Energia juht Gunnar Okk rääkis, et poolteist aastat tagasi arutas ta Suurettevõtete Assotsiatsioonis koos Aadu Luukase ja Urmas Sõõrumaaga seda teemat. Tema sõnul tuli siis välja, et Iirimaal oli ametiühingutel suur roll sealse rahvusliku leppe sünni juures. Eestis sellist jõudu pole.
President Arnold Rüütli ja ettevõtja Aadu Luukase ettevalmistatud ühiskondliku leppe allkirjastamine toimub esmaspäeval. Reformierakond, Keskerakond ja Res Publica on varem teatanud, et jäävad leppe allkirjastamisest kõrvale.
Hansapanga juht Indrek Neivelt: Me investeerime niigi 10 protsenti infotehnoloogiasse. Täiendav 10 riiklikku teadusfondi on maks.
Kohtla-Järve Soojuse juht Toomas Niinemäe: Meie ettevõttel sellist raha pole ja ma ei näe, et seda edaspidi oleks.
Suurettevõtja Jüri Käo: Ma pole veel ise selle leppe teksti näinud, aga mingi leppe puhul on panus teadusfondi võimalik.
Suurettevõtja Aadu Luukas: See on hea algatus edasi töötamiseks. Reformierakonna algatus võiks olla osa suurest kokkuleppest.
Hetkel kuum