Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hirm arvuti ees on asjatu
Sageli pelgavad töötajad, et nad ei saa kodubüroos tekkivate arvutiprobleemidega hakkama. Äripäevas kodubüroo süsteemile üle minnes saime kinnitust, et hirm kodus tekkivate keeruliste arvutiprobleemide ees on alusetu.
Koju tööle läinud ajakirjanikud tundsid arvutit tavakasutaja tasemel. Samuti olid nad harjunud saama abi ettevõtte IT-inimestelt niipea, kui väiksemgi häire tekkis.
Abi küsiti ka siis, kui tegelikult piisas restart-käsklusest. Et aga IT-spetsialist kõigi kodudesse ei jõua, tuli mõelda välja alternatiivne nõustamine.
Jagasime kodutöötajate arvutiõppe kaheks: konsultatsioonid ja kasulik kirjandus.
Leppisime Äripäevale arvuteid müünud Dateliga kokku, et esimestel kuudel on nad valmis kodus töötavaid ajakirjanikke igati konsulteerima. Meil oli Datelis oma kontaktisik, kellele võis alati helistada.
Enne veel said kõik koos uued arvutid kätte ning ühes Dateli konsultandiga õpiti arvutit tundma. Kuna korraga on kodubüroos kümmekond töötajat, siis küsitakse nõu ka üksteiselt ? probleemid on tavaliselt sarnased.
Kiire abi küsimiseks kasutatakse MSNi suhtlustarkvara. Keegi pole kunagi kurtnud, et teiste arvutialane nõustamine võtaks liialt tööaega.
Kasulikust kirjandusest ostsime kõigile eestikeelsed Outlooki ja Exceli õpikud. Raamatud on tõesti nii lihtsad, et hakkama saab ka iseseisvalt pusides.
Praegu on kodubüroolised arvuti alal juba sedavõrd asjatundjad, et kõrvalist nõu kasutatakse vaid juhul, kui tõepoolest vaid IT-tugi saab aidata.
Ajakirjanikud tunnevad arvutit oluliselt paremini kui paar aastat tagasi kodubüroosse minnes.
Hästi tuntakse Outlooki, suhtlusprogrammi MSN, GPRSi võimalusi. Probleeme ei valmista arvutiside tekitamine toimetusega ükskõik millisest maailma nurgast.
Autor: ÄP