23. oktoober 2003 kell 22:00

Einsteini palgata pole vaja

Innovatsiooni kiputakse Eestis pidama teadus- ja arendustegevuseks ? millekski ettevõtjakaugeks ning rohkem ülikoolide pärusmaaks. Võib isegi väita, et samasugune arusaam valitseb ka laiemalt Euroopas. Majanduse arengu ja innovatsiooni uurijad on hakanud kasutama koguni mõistet ?Euroopa paradoks?, kirjeldamaks situatsiooni, kus suuremahuliste teaduseelarvete ning igati võimekate teadlastega regiooni majandus ei suuda teadustegevusest enesele konkureerimiseks vajalikku sisendit ammutada.

Tihtipeale viiakse Euroopa ülikoolide teadusuuringud rakendusse hoopis USA või Aasia ettevõtete poolt, mida Euroopa turg hiljem tarbima asub. Teadus on globaalne hüve ning teaduse vilju nopib ettevõtja, kes suudab neist kiiremini turule orienteeritud toodeteni jõuda. ELi järjekordse teadus- ja arendustegevuse raamprogrammi ettevalmistuse ajal on lõkkele löönud just küsimus, kuidas Euroopa ettevõtted suudaksid enam Euroopa teadusprogrammide kaudu globaalses konkurentsiks vajalikku sisendit saada. Sama teema on ka Eestis.

Innovatsiooni võib vaadelda esmalt läbi uute ideede allikate. See, kui meie uuenduslikkuse allikaks on teadusuuringutel põhinev idee või meetodid, on teaduspõhine innovatsioon, teadus- ja arendustegevus. Firma tootearendajate koostöö teadusasutustega, teaduskraadiga töötajate hulk ettevõttes ning nende sihipärane pühendumus mingis teadusvaldkonnas toimuva jälgimisele ja rakendamisele on tüüpilised viisid, kuidas ettevõte teadus-põhist innovatsiooni teostab. Hoopis teistsugune viis on uusi ideid ammutada klientide vajadustest, turu konjunktuurist ja nõudluse ning pakkumise asümmeetriast mingis valdkonnas. Sellisel puhul püüame olemasolevaid teadmisi, tooteid ja teenuseid klientide vajadustest ümber pakendada ja rekombineerida ning sellist lähenemist nimetatakse kliendikeskseks või turukeskseks innovatsiooniks.

Innovatsiooni võib vaadelda ka tema mõju järgi ettevõtte tegevusele või sektorile. Inkre-mentaalne innovatsioon ehk pidev ning sammhaaval uuendamine on osa meie igapäevasest tööst, kus püüame tulla välja uue leivasordiga või täiendada restorani menüüd.

Turul valitsev tihe konkurents elavdab kindlasti innovatsiooni ja pidevat uuenduslikkust just selles kõige levinumas innovatsioonisegmendis. Radikaalne innovatsioon on aga uuenduslikkus, mis muudab kas meie firma, väärtusahela või sektori toimimist juba põhjalikult. Radikaalse turukeskse innovatsiooniga tegeleb just suurem osa alustavaid ettevõtteid, kellel tuleb turul erinevatest konkurentidest millegi poolest radikaalselt erineda, et turuosa saavutada.

Alustavatel firmadel on ka lihtsam alustada uue ja radikaalse ärimudeli või teenusepakkumise viisiga, kuna organisatsioonis pole veel jõudnud etableeruda uuendustele jalgu jäävad traditsioonid või harjumused. Teadlikult juhitud radikaalne innovatsioon võib tegutsevates ettevõtetes olla kasutusel ka ?kannibalistliku innovatsiooni? nime all, kus teadlikult toetatakse tärkava tähtsusega radikaalseid uuendusi oma tütarettevõtetes või filiaalides. Mitmel juhul on Eesti just välisfirmade jaoks olnud selline katselapp, kus oma kontserni uusi mõtteid katsetada, ning seda just peetaksegi silmas, kui Eestist räägitakse kui innovaa-tilisest väikeriigist.

Enamik ettevõtteid asetseb kliendikeskse inkrementaalse innovatsiooni segmendis: me püüame mõista muutusi turul ning nendele vastavalt oma tooteid ja teenuseid arendada. Vajadusel pakendame neid ümber, kasutame teistsuguseid turunduse, müügi- või juhtimisvõtteid. Sellise tegevuse mõju ettevõtte tootlikkuse kasvule on madal, kuid seotud ka väheste riskidega. Einsteine tööle palgata pole vaja, mõju on kiiresti saavutatav ja lihtsalt mõõdetav.

Innovatsiooni tugisüsteem püüab ettevõtteid motiveerida ja julgustada tegelema enam teadusmahuka innovatsiooniga, mis on kõrgema tulususega, kuid samas ka suuremate riskidega ning juhtimiskompetentsi väljakutset nõudev. Need ekskursioonid, mida ettevõtted innovatsiooni tugisüsteemi abil kõrgema riskiga tõotatud maale ette võtavad, peavad lähtuma eelkõige riigi majanduse struktuurist ning ettevõtjate võimekusest ja valmisolekust.

Meie innovatsiooni tugisüsteemi keskse elemendi, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse loomisega seotud valud ja tema pidevad reformid on hetkel võtmas tugevalt kliendikeskset kuju ning olulisimaks saab nüüd, et kaua disainitud vorm ka oma sisus hakkaks just oma klientide ? ettevõtjate vajadusi rahuldama.

Autor: Linnar Viik

Hetkel kuum