• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Intressisõda kärpis Hansa kasumit

    Hansapanga finantsdirektori Kristina Siimari sõnul oli puhaskasumi kahanemine pangale ootuspärane, sest möödunud aasta kolmas kvartal oli erakordne, sest laenuprovisjonid olid nimetatud perioodil väga väikesed.
    Puhaskasumist tuli kolmandas kvartalis 66,4% Eestist, 16,2% Lätist, 12,3% Leedust ning 5% Venemaa ja Ukraina liisingutegevusest ning mittestrateegilistest valdkondadest. Kvartali tegevuskasum enne provisjone kasvas aga ligi viiendiku võrra, jõudes kolmandas kvartalis 717 mln kroonini, nähtub ettevõtte kvartalitulemustest.
    Hansapanga intressimarginaal oli kolmandas kvartalis 3,56% ehk 0,69% vähem kui möödunud aastal. Panga netointressituluks kogunes 809 mln krooni.
    Hansapanga juhatuse esimees Indrek Neivelt lausus, et kui tegevusmahud Lätis ja Leedus kasvavad, siis kolme-nelja aasta pärast toovad sealsed turud pangale kohalikust turust rohkem raha sisse. Hetkel on pool panga laenudest ja hoiustest Eestis ning ka pool tuludest tuleb Eestist. Eesti osakaal kasumis on kaks kolmandikku.
    Hansapanga laenude netomaht oli kolmandas kvartalis esimest korda suurem kui hoiuste netomaht. Neivelt loodab, et laenamise buum hakkab Eestis lõppema, kuigi selgeid märke selle kohta veel ei ole. ?Tänane majanduskasv püsib peamiselt laenu kasvul ja see ei saa olla lõputu,? ütles Neivelt. Balti panganduse lipulaeva juhi sõnul eksisteerib Eestis ülelaenamise oht. Neivelt lisas, et olukorra teeb raskemaks seegi, et inimesed on väga optimistlikud tulude kasvu suhtes ning selle suhtes, et Euroopa intressitase püsib madal. Pank ennustab, et lähiaastatel tõuseb laenude-hoiuste suhtarv 110?120% tasemele. Euroopa Liidu pankade puhul kõigub see 150 ja 230% vahel. Eesti ja Lätis on näitaja 100% piirimail, Leedus madalam.
    Hansapanga kolmanda kvartali tulemused olid veidi nõrgemad, kui ootasid analüütikud Supremast ja Ühispangast. Konkurent Eesti Ühispank prognoosis, et pank teenib tegevuskasumit enne provisjone 755 mln krooni, tegelikult oli see näitaja 717 mln krooni. Oodatust väiksema kasumi kasvu tingis intressimarginaali langus. Ühispank prognoosis Hansapanga intressimarginaali langemist 3,6% peale. Netointressituluks ootas Ühispank 830 mln krooni, tegelikult oli tulu 809 mln krooni. Puhaskasum langes eelmise aastaga võrreldes üle kolme korra kasvanud provisjonide tõttu 2,5 protsenti, 558,6 mln kroonile. Ühispank ootas puhaskasumit vahemikus 550?580 mln krooni.
    Suprema analüütiku Triin Palge sõnul jäid nende ootustele alla nii tulude kui ka kulude pool. ?Liiga optimistlikud olime netofinantstulude ja intressimarginaali osas, intressimarginaaliks ennustasime 3,7%,? märkis Palge. Ta lisas, et kuna need tulud on kvartalist kvartalisse väga kõikuvad, siis on neid ka raske ennustada. Palge sõnul avaldas intressimarginaalile survet see, et valitsus ei subsideeri enam samas mahus õppelaenude intressi.
    Hansapank on seisukohal, et intressimarginaalide langus jätkub nii neljandas kvartalis kui ka edaspidi, aga aeglasemas tempos. ?Varade poolel on marginaalide langus viimasel ajal peatunud, samas võib kohustuste osas hind mõnevõrra kasvada, sest panga kohustuste struktuuris suureneb välisfinantseerimise osa hoiuste arvel,? märkis Siimar. Ta lisas, et keskpikas perspektiivis ehk 3 kuni 5 aasta jooksul lähenevad Baltimaade marginaalid Euroopa Liidu keskmisele tasemele, milleks on 2 kuni 3%.
    Siimar märkis seoses Euroopa Liitu minemisega, et Hansapanga eesmärk olla konkurentsivõimeline Euroopa kontekstis ei tähenda, et soovitakse alustada tegevust näiteks Saksamaal või Inglismaal. Euroopa Liitu astumisega tihenevad sidemed koduturu ning Euroopa finantskeskkonna vahel, mistõttu peab pank edasiseks edukaks tegutsemiseks olema konkurentsivõimeline võrreldes mitte ainult kohalike, vaid ka teiste Euroopa pankadega.
    Dividendide kohta panga juhatus konkreetseid vastuseid ei andnud, mainides vaid, et dividendipoliitika on nõukogu ja aktsionäride otsustada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
USA börs alustas nädalat tõusuga
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Peale eelmise nädala lõpu langust, võttis USA börs uue nädala alustuseks suuna üles, vahendab Yahoo Finance.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Tööstur: tootjad peaksid julgemalt hindu tõstma
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".