- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,48%40 849,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
- OMX Baltic−0,25%295,41
- OMX Riga0,58%906,65
- OMX Tallinn−0,24%2 036
- OMX Vilnius−0,04%1 201,36
- S&P 500−0,12%6 362,9
- DOW 30−0,38%44 461,28
- Nasdaq 0,15%21 129,67
- FTSE 1000,01%9 136,94
- Nikkei 2250,48%40 849,47
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,7
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kinnisvaraturul liiguvad üha suuremad summad
2003. aasta esimene pool oli kinnisvaraturul taas aktiivne ? sõlmiti pea 21 000 kinnisvaratehingut. 2002. aasta jooksul sõlmiti vähem kinnisvaratehinguid kui 2001. aastal. Nüüd on võrreldes 2002. aasta esimese poolega sõlmitud 5% rohkem kinnisvaratehinguid, mille väärtus ületab aastatagust 14% taset.
Kruntidega tehti 2003. a esimesel poolel 4600 tehingut, mis on 10% eelmisest aastast enam. Enim tehakse tehinguid korteritega, mis moodustavad suurima osa kinnisvaraobjektidest. Korteritehinguid tehti käesoleva aasta esimesel poolel 11 000 ehk 8% mullusest rohkem. Elamute ja äripindadega tehtud tehingute arv võrreldes eelmise aastaga langes ? vastavalt 2% ja 7%. Eesti kinnisvarahindade tõusu ilmestab sõlmitud kinnisvaratehingute väärtuse kasv. Esimese poolaasta kinnisvaratehingute väärtus oli 9,5 miljardit krooni. See on 14% rohkem kui 2002. aasta esimesel poolel. Samas võime märkida kasvunumbrite aeglustumist ning kiirete ja äkiliste hinnahüpete möödumist.
Pisut vähem ehk 33% suurenes kruntidega tehtud kinnisvaratehingute väärtus. Elamutega tehtud tehingute väärtus seevastu kahanes 12%. Neist numbritest peegeldub inimeste soov leida sobilik krunt ning siis sellele iseseisvalt oma vajadustele vastav elamu ehitada.
Kinnisvaratehingute piirkondliku jagunemise juures muutusi ei ole. Endiselt sõlmitakse pisut vähem kui pooled tehingud ? täpsemalt 46% ? Tallinnas ja Harjumaal. Teisteks aktiivsemateks turupiirkondadeks on Tartumaa ja Pärnumaa, kus tehakse vastavalt 10% ja 7% kinnisvaratehingutest.
Tehingute arvu poolest trügib esiplaanile ka Ida-Virumaa. Samas on maakonna inimeste arvuga võrreldes tehinguid suhteliselt vähe, samuti on nende tehingute väärtus madal. Seega aktiivsest kinnisvaraturust Ida-Virumaal siiski rääkida ei saa.
Kinnisvaratehingute väärtusest langeb Harjumaa ja Tallinna osaks koguni 76%. Harjumaale järgnevad siingi Pärnu ja Tartu piirkonnad kui olulisuselt järgmised tõmbekeskused. Mõlema mainitud maakonna kinnisvaratehingute väärtus kõigist Eesti kinnisvaratehingutest on 7%.
2003. aasta jooksul on laenutingimused püsinud jätkuvalt soodsad. See lubab prognoosida, et 2003. aasta kinnisvaratehingute arv ületab 2002. aasta numbrit. Olulist tehingute mahu kasvu siiski eeldada ei ole. Kinnisvaratehingute väärtus on eelmisel kahel aastal suurenenud 20%. 2003. aastal on kinnisvarahindade tõus aeglustunud. Sellest tulenevalt võib kinnisvaratehingute väärtuse kasvuks prognoosida 12?15%.
Kasvunumbrite vähenemise põhjuseks on mitmeid asjaolusid. Ühest küljest on aktiivsem inimeste hulk sobiva kodu juba leidnud. Teiselt poolt muudab üha kallinev kinnisvara vara soetamise komplitseeritumaks.
Teguriteks, mis kinnisvaratehingute arvu ja väärtust aitavad üleval hoida, on euroreferendumi positiivne otsus ning aktiivne ehitusturg. Euroopa Liiduga liitumisel on kinnisvaraturule pikaajaline mõju läbi eeldatava kõrgema majanduskasvu ning elatustaseme tõusu. Kiireid muudatusi Eesti kinnisvaraturul EList tulenevalt ei toimu. Aktiivne tegevus ehitusturul pakub aga järjest rohkem uusi elamuid, eramupiirkondi ning äripindu ega lase seeläbi kinnisvaraturul jahtuda.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Eesti kinnisvaraturg on faasis, kus äkilised pöörded, tõusud ja mõõnad hakkavad mööduma. Juba täna püsib tehingute arv üsna selgelt prognoositavates piirides. Kinnisvarahindade tõus näitab tehingute väärtuse kasvu juures veel märkimisväärseid tõusunumbreid.
Olulisim ja aktiivseim kinnisvaraturg jääb endiselt Tallinnasse ja selle ümbrusesse Harjumaal. Suurusjärgu võrra tagapool on Tartu ja Pärnumaa.
Enimloetud
1
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hoiatusmärgid olid õhus aastaid tagasi
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele