Alar Voitka • 30. oktoober 2003 kell 22:00

Investeerimine Venemaale peidab endas veel riske

1998. aasta Vene finantskriisi ajal kinnitas Boriss Nikolajevit?, et rublat ei devalveerita. Rängemini annab eksida. 2003. aastal teatab Vladimir Vladimirovit?, et Venemaa on nii majanduslikult kui poliitiliselt stabiilne ning mingit kriisiohtu ei ole. Ning tal on õigus, eks ole? Või - kas ikka on?

Moody?se teatele Venemaa pikaajalise valuutareitingu tõstmisest tasemele "Baa3" reageeris Venemaa börsiindeks RTS järjekordse rekordiga, et seejärel Jukose juhi Mihhail Hodorkovski vastu esitatud süüdistustest kuuldes kohe vabalangusesse tormata. Hodorkovski vahistamine ei viita siiski pöördelistele muutustele (nt taasriigistamisele), vaid on pigem ühekordne sündmus, mille mõju jääb lühiajaliseks. Majanduspoliitiliselt on Venemaa valimiste eel stabiilne, et mitte öelda reformidega venitav. Ning kuigi Duuma uus koosseis võib tulla rohkem või vähem Kremli-meelne ning mõjutada reformide läbiviimise tempot, ei ole sisulist kursimuutust oodata ka peale valimisi.

Venemaa majandus on viimastel aastatel teinud olulisi edusamme ning 1998. aasta kriisist taastunud. Kusjuures erakordselt kiiresti ? riik, mis alles neli-viis aastat tagasi ei suutnud oma võlgu maksta, on tänaseks ametlikult investeerimisjärgus. Ka edasised arenguväljavaated on soodsad, kuigi mitte riskivabad. Jätkuvalt ühekülgse majandusega Venemaal sõltub majanduskasv (ja riigieelarve seisukord) olulisel määral toorainete ekspordist. Peale nafta- ja gaasihinna languse võivad tagasilööke põhjustada aga ka näiteks probleemid siiani reformimata pangandussüsteemis või investorite usalduse vähenemine.

Kas Venemaa on juba investeeringukõlbulik? Moody?s Investors Service?i arvates on. Tema peamise konkurendi, reitinguagentuuri Standard & Poor?s arvates aga veel mitte. Muuseas, Moody?s on peale Venemaa ka mitmete teiste Ida-Euroopa riikide (sh Eesti) krediidivõimelisuse suhtes sammu või kahe võrra optimistlikum kui konservatiivne Standard & Poor?s.

Venemaa riskiaste ning seega ka vastus küsimusele sõltub aga küsimuse tingimustest ? mille jaoks investeerimiskõlbulik ning kui pikas perspektiivis? Vaadates viis aastat ettepoole, võib öelda, et Venemaa likviidsus ja maksejõulisus on tõesti investeerimistasemel. Valuutareservid on küllaldased, fiskaalpoliitika arvestab tulude võimaliku vähenemisega (stabilisatsioonifondi moodustamine), jooksevkonto on kindlas plussis, võlanäitajad langevad, Putini tagasivalimises erilisi kahtlusi pole. Ja IMFi hinnangul tuleb Venemaa naftahinna langusega toime, kuigi majanduse kasvutempo loomulikult aeglustuks. Eksportööridel ei ole valuutamaksete moratooriumit või rubla järsku devalveerumist lähiajal karta vaja.

Teiselt poolt võib asja vaadata aga ka oma tegevust 10-15 aastaks ette planeeriva otseinvestori seisukohast ning siis on avanev pilt hoopis teine. Omandiõiguste ja investorite kaitse on Venemaal puudulik, kohtusüsteem ebausaldusväärne, korruptsioon ja varimajandus levinud, finantsvahendus nõrk jne. Ning nii pika aja peale ei oska keegi täpselt prognoosida, milline Venemaa poliitiliselt välja näeb. Kokkuvõttes ei saa Venemaa riskitaset pikas perspektiivis veel üheselt investeerimiskõlbulikuks lugeda.

Hetkel kuum