• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investeerimine Venemaale peidab endas veel riske

    1998. aasta Vene finantskriisi ajal kinnitas Boriss Nikolajevit?, et rublat ei devalveerita. Rängemini annab eksida. 2003. aastal teatab Vladimir Vladimirovit?, et Venemaa on nii majanduslikult kui poliitiliselt stabiilne ning mingit kriisiohtu ei ole. Ning tal on õigus, eks ole? Või - kas ikka on?
    Moody?se teatele Venemaa pikaajalise valuutareitingu tõstmisest tasemele "Baa3" reageeris Venemaa börsiindeks RTS järjekordse rekordiga, et seejärel Jukose juhi Mihhail Hodorkovski vastu esitatud süüdistustest kuuldes kohe vabalangusesse tormata. Hodorkovski vahistamine ei viita siiski pöördelistele muutustele (nt taasriigistamisele), vaid on pigem ühekordne sündmus, mille mõju jääb lühiajaliseks. Majanduspoliitiliselt on Venemaa valimiste eel stabiilne, et mitte öelda reformidega venitav. Ning kuigi Duuma uus koosseis võib tulla rohkem või vähem Kremli-meelne ning mõjutada reformide läbiviimise tempot, ei ole sisulist kursimuutust oodata ka peale valimisi.
    Venemaa majandus on viimastel aastatel teinud olulisi edusamme ning 1998. aasta kriisist taastunud. Kusjuures erakordselt kiiresti ? riik, mis alles neli-viis aastat tagasi ei suutnud oma võlgu maksta, on tänaseks ametlikult investeerimisjärgus. Ka edasised arenguväljavaated on soodsad, kuigi mitte riskivabad. Jätkuvalt ühekülgse majandusega Venemaal sõltub majanduskasv (ja riigieelarve seisukord) olulisel määral toorainete ekspordist. Peale nafta- ja gaasihinna languse võivad tagasilööke põhjustada aga ka näiteks probleemid siiani reformimata pangandussüsteemis või investorite usalduse vähenemine.
    Kas Venemaa on juba investeeringukõlbulik? Moody?s Investors Service?i arvates on. Tema peamise konkurendi, reitinguagentuuri Standard & Poor?s arvates aga veel mitte. Muuseas, Moody?s on peale Venemaa ka mitmete teiste Ida-Euroopa riikide (sh Eesti) krediidivõimelisuse suhtes sammu või kahe võrra optimistlikum kui konservatiivne Standard & Poor?s.
    Venemaa riskiaste ning seega ka vastus küsimusele sõltub aga küsimuse tingimustest ? mille jaoks investeerimiskõlbulik ning kui pikas perspektiivis? Vaadates viis aastat ettepoole, võib öelda, et Venemaa likviidsus ja maksejõulisus on tõesti investeerimistasemel. Valuutareservid on küllaldased, fiskaalpoliitika arvestab tulude võimaliku vähenemisega (stabilisatsioonifondi moodustamine), jooksevkonto on kindlas plussis, võlanäitajad langevad, Putini tagasivalimises erilisi kahtlusi pole. Ja IMFi hinnangul tuleb Venemaa naftahinna langusega toime, kuigi majanduse kasvutempo loomulikult aeglustuks. Eksportööridel ei ole valuutamaksete moratooriumit või rubla järsku devalveerumist lähiajal karta vaja.
    Teiselt poolt võib asja vaadata aga ka oma tegevust 10-15 aastaks ette planeeriva otseinvestori seisukohast ning siis on avanev pilt hoopis teine. Omandiõiguste ja investorite kaitse on Venemaal puudulik, kohtusüsteem ebausaldusväärne, korruptsioon ja varimajandus levinud, finantsvahendus nõrk jne. Ning nii pika aja peale ei oska keegi täpselt prognoosida, milline Venemaa poliitiliselt välja näeb. Kokkuvõttes ei saa Venemaa riskitaset pikas perspektiivis veel üheselt investeerimiskõlbulikuks lugeda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tõnu Mertsina: USAs hakkavad intressimäärad tõusma, euroala passib
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Praeguse prognoosi järgi Euroopa Keskpank eesoleva kahe aasta jooksul intressimäärasid ei muuda, küll aga lõpetatakse selle aasta märtsis pandeemia mõjude leevendamiseks mõeldud täiendavad suuremahulised varaostud, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Balti börsidel jätkus nädal langusega
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Päeva esimesel poolel üle protsendi miinuses olnud Balti börsid taastusid sulgumise ajaks mõnevõrra, kuid jäid siiski punasesse.
Idud löövad senist rekordit pika puuga
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Läinud aastal rekordiliselt raha kaasanud siinsed idufirmad teevad tänavu ilmselt uue rekordi. Aasta esimeste nädalatega on kaasatud peaaegu sama palju raha kui eelmisel aastal kokku. Jaanuariga ulatub kaasatava kapitali maht 900 miljoni euroni.
Toomas Taube: taasiseseisvunud Eestis sai tööõigus ühena esimestest uue seaduse
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.
Vaid kolm päeva pärast Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu võtmist rahvahääletusel juunis 1992 jõustus töölepingu seadus. Mitu olulist seadust, nagu näiteks asjaõigusseadus, tsiviilseadustiku üldosa seadus ja võlaõigusseadus, hakkasid kehtima oluliselt hiljem, kirjutab erilehes Juubel advokaadibüroo Walless partner ja vandeadvokaat Toomas Taube.