Paavo Palk • 2. november 2003 kell 22:00

Euroopa loodab töötavatele naistele

Viimaseid Brüsseli teateid lugedes on kindel, et õhtumaade renessanss sõltub naistest.

Euroopa teravaim probleem on elanike vananemine. Kardetakse raskusi tervishoiu ja pensionite rahastamisega, kui Euroopa 1960. aastate beebibuumi jooksul sündinud mõneteistkümne aasta pärast tööturult lahkuvad. Eestis on rahvastiku vananemine põletavamgi probleem, sest meil jääb sündimus Euroopa Liidu (EL) keskmisele alla.

Septembris avalikustas Euroopa Komisjon uurimuse, kus naiste tööle suunamises nähakse abi rahvastikuprobleemi lahendamises. Kui 15-64-aastastest meestest on Euroopa maades tööga hõivatud keskmiselt 73 protsenti, siis samaealistest naistest ainult 54 protsenti. Kui naiste osalus tööelus tõuseb, kompenseerib see osaliseltki tööealiste üldarvu languse.

Eriti oluline võiks naiste töölesuunamine olla Itaaliale, kus rahvastiku vananemine toimub lähiaastatel järsemalt kui teistes liikmesriikides. Itaalia, Kreeka ja Hispaania ongi ainsad liikmesriigid, kus töötavate naiste osa on alla 50 protsendi (40 ja 42 protsendi vahel). Erandina on suhtumiste muutumisest juba abi Rootsil, kus 2001. aastal oli naiste tööhõive (70 protsenti) pea samal tasemel meeste omaga (73 protsenti). Rootsist vaid veidi suuremad vahed soolises hõives on Taanis ja Soomes.

Eurostati andmeil oli Eesti naiste tööhõive 2001. aastal 57 ja meestel 65 protsenti (juuresolevas graafikus on kasutatud Eesti Statistikaameti andmeid). Euroopa keskmisest madalam koguhõive on tingitud nii kõrgemast tööpuudusest kui ka vanemaealiste väiksemast rakendamisest. Siin aitaks ümberõpe ja täiendkoolitus, milles osalejate suhtosa poolest me ELi liikmesriikidele pea kaks korda alla jääme. Naiste töölemeelitamise vajadus näitab jutte võrdsest kohtlemisest ning paindlikust tööajast uues valguses. Eurostati andmed näitavad seost naiste hõive ja paindliku tööaja kasutamise vahel.

Eurostati andmed ei näita otsest seost võrdse tasu ja naiste töölemineku vahel. Näiteks Itaalias, kus naisi tööl vähe, on nende tasu peaaegu meestega võrdne, kuid kõrge hõivega Rootsis ja Soomes makstakse naistele meestest umbes 20 protsenti vähem. Nagu demograafilisest katastroofist päästmisest veel vähe oleks, langeb naiste õlule ka Euroopa majanduse taaskäivitamine. Teadupärast oli Teise maailmasõja järel Euroopa areng üle 30 aasta USA omast kiirem, kuid 1990. aastatel on mahajäämus ameeriklastest taas pidevalt suurenenud. Stagnatsiooni põhjust nähakse muuhulgas selles, et Euroopa panustab teadusuuringutesse ameeriklastest vähem, umbes 1,9 protsenti SKTst.

USAs on see näitaja 2,7. 1999. aasta Lissaboni Ülemkogu seadis sihiks muuta Euroopa kõige kiiremini arenevaks majanduspiirkonnaks, suurendades teadusele mineva raha osa 2010. aastaks 3 protsendini SKTst. Lissaboni kasvuinitsiatiiviga seoses esitles Euroopa Komisjon üle-eelmisel nädalal uurimust, mis toonitab vajadust kaasata naisi rohkem teadusuuringutesse. ?Naised on tähelepanuta jäänud ressurss tööstusuuringuteks. Euroopa tööstuses töötava poole miljoni teadlase seas on naisi vaid 15 protsenti,? ütles Euroopa Komisjoni teadusuuringute volinik Philippe Busquin.

Komisjoni tellitud uurimus toob eeskujuks USA firmad Pfizeri ja Procter & Gamble, kus naisteadlasi toetatakse paindlikku tööaega pakkudes ja nende karjäärihuve arvestades.

Ent ootustega seondub ka vastutus. Eelneva põhjal peaks selge olema, kes süüdi on, kui Euroopa plaan Ameerikat kinni püüda ei õnnestu. Cherchez la femme, ütlevad prantslased.

Hetkel kuum