Eesti pensionireform tuli, nägi ja võitis

Kui veel paar aastat tagasi tundus, et pensionisüsteemi reformimisel ei ole Eestil teiste riikidega sarnast edulugu vastu panna, siis nüüd võime lõpusirgele jõudvat pensionireformi nimetada üheks Ida-Euroopa edukamaks.

Napilt pooleteise aastaga on Eestis kogumispensioniga ehk pensioni teise sambaga liitunud ligi 55 töötavast elanikkonnast, s.o üle 320 000 inimese. Loodud süsteem on toiminud eeskujulikult ka tehniliste lahenduste poolest ja pensioniraha on jõudnud tõrgeteta ettevõtetest maksuametisse ja sealt Eesti Väärtpaberikeskuse vahendusel inimeste pensionikontodele. Kõige olulisem on aga tekkinud usaldus pensionikogumise alternatiivide osas väljaspool riiklikku vanaduspensioni süsteemi. Sellised alternatiivid on Eesti tänast demograafilist situatsiooni vaadates möödapääsmatud.

Miks on Eesti reform ainulaadne? Eesti alustas pensionireformiga sellisest demograafilisest situatsioonist, kuhu ei olnud jõudnud veel ükski viimastel aastatel pensionireformi läbi viinud riik. Nimelt oli Eestis selleks ajaks langenud töötavate ning sotsiaalmaksu maksvate inimeste ja pensionäride suhtarv 1,6-le. Näiteks Poolas oli samal ajal ligi 2 töötajat ühe pensionäri kohta. Julge samm oli sellises olukorras jätta liitumisotsus suures osas vabatahtlikuks ning teha see kohustuslikuks ainult uutele tööturule sisenejatele.