Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti pensionireform tuli, nägi ja võitis

    Kui veel paar aastat tagasi tundus, et pensionisüsteemi reformimisel ei ole Eestil teiste riikidega sarnast edulugu vastu panna, siis nüüd võime lõpusirgele jõudvat pensionireformi nimetada üheks Ida-Euroopa edukamaks.
    Napilt pooleteise aastaga on Eestis kogumispensioniga ehk pensioni teise sambaga liitunud ligi 55 töötavast elanikkonnast, s.o üle 320 000 inimese. Loodud süsteem on toiminud eeskujulikult ka tehniliste lahenduste poolest ja pensioniraha on jõudnud tõrgeteta ettevõtetest maksuametisse ja sealt Eesti Väärtpaberikeskuse vahendusel inimeste pensionikontodele. Kõige olulisem on aga tekkinud usaldus pensionikogumise alternatiivide osas väljaspool riiklikku vanaduspensioni süsteemi. Sellised alternatiivid on Eesti tänast demograafilist situatsiooni vaadates möödapääsmatud.
    Miks on Eesti reform ainulaadne? Eesti alustas pensionireformiga sellisest demograafilisest situatsioonist, kuhu ei olnud jõudnud veel ükski viimastel aastatel pensionireformi läbi viinud riik. Nimelt oli Eestis selleks ajaks langenud töötavate ning sotsiaalmaksu maksvate inimeste ja pensionäride suhtarv 1,6-le. Näiteks Poolas oli samal ajal ligi 2 töötajat ühe pensionäri kohta. Julge samm oli sellises olukorras jätta liitumisotsus suures osas vabatahtlikuks ning teha see kohustuslikuks ainult uutele tööturule sisenejatele.
    Vaadates tänast liitujate protsenti on õigustanud end see risk, et inimesed saavad ise kaaluda kõiki pensionisüsteemi omadusi. Kokkuvõttes on ju oma otsus ikka kallim kui pealesunnitud süsteem.
    Oma osa pensionireformi edus on olnud ka süsteemi lihtsusel, stabiilsusel ja turuosaliste teavitustööl. Kui öelda "kogumispension", tuleb paljudel ka une pealt meelde kombinatsioon 2+4, mis tähistab töötajate endi ja riigipoolse panuse jaotumist.
    Näiteks Ungaris, kus reformi alguses lepiti kokku nende osakaalude suurenemine ajas, on riigipoolne panus saanud jätkuva poliitilise lehmakauplemise objektiks. Nii külmutatigi Ungaris riigi poolt pensionisambasse makstav osa 6 tasemel, kuigi esialgsete kokkulepete järgi pidi see tõusma 8-ni. Samuti on Ungaris probleemiks võimalus minna oma teise samba varadega tagasi riiklikku süsteemi. See on teinud ümberarvestamised nii keeruliseks, et täna kaalutakse sellisest võimalusest loobumist.
    Ses valguses on Eesti läbipaistva, selge ja kõigile liitujatele arusaadava pensionisüsteemiga heaks eeskujuks ka paljudele meist varem alustanud riikidele.
    Mitte vähem oluline edu faktor on ka suurepärane tehniline teostus, mida möödunud kevadel käisid uudistamas ka Poola avaliku sektori esindajad, kellel endal on olnud pensionimaksete korrektse liikumisega tõsiseid probleeme.
    Poola sai oma elektroonilised süsteemid tööle alles selle aasta alguses ja Poola sotsiaalkindlustusamet lubas aasta lõpuks pensionifondidele ära maksta oma 10 miljardi zlotise võla. Selleks, et Eestis hakkas ettevõtteid, maksuametit, Eesti Väärtpaberite Keskdepositooriumi ja fondihaldureid hõlmav elektrooniline süsteem tõrgeteta tööle, oli reformi õnnestumiseks kriitilise tähtsusega.
    Paljude ehteestlaslikult skeptiline suhtumine uude ning äraootav suhtumine a la "las süsteem hakkab tööle, küll siis vaatan" oli reformi alguspäevil valdav. Tänaseks on ka skeptikud veendunud, et kõik tõepoolest töötab ? raha laekub pensionikontole ja kasvab. Oma rolli mängivad ka pangad, kelle interneti-pangad pakuvad Ida-Euroopas parimat võimalust pensionivarade kasvu jälgida. Paljude pensionikogujate üllatuseks on nende pensionikontol juba rohkem varasid kui arvelduskontol.
    Seega, kui veel kaks aastat tagasi seisime me stardijoonel ja käisime õpetust küsimas neilt riikidelt, kus reform varem startis, siis täna on meil endal positiivseid kogemusi kuhjaga jagada. Ja seda nii riigil, pankadel kui eelkõige neil 320 000 inimesel, kelle pensioniraha juba koguneb või uuest aastast kogunema hakkab.
    Autor: Paavo Põld
  • Hetkel kuum
Argo Alaniit: saagu „Welcome to Estoniast“ riiki tutvustav hotell
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Käin välja idee ehitada kahe-kolme maailma suurima lennujaama lähedusse Eestit iseloomustav ja tutvustav butiikhotell kuni 200 numbritoaga, kirjutab Argo Alaniit arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Euro ja pangaaktsiad kukuvad, toorained saavad tuule tiibadesse
Euroopa aktsiate indeksi Stoxx 600 tõusu juhivad viimastel päevadel kaevandus- ja tehnoloogiaaktsiad. Turvasadamat otsivate investorite seas on samuti populaarsemaks muutumas naftatootjad ning väärismetallid.
Euroopa aktsiate indeksi Stoxx 600 tõusu juhivad viimastel päevadel kaevandus- ja tehnoloogiaaktsiad. Turvasadamat otsivate investorite seas on samuti populaarsemaks muutumas naftatootjad ning väärismetallid.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikelinna vinoteek ootab konkurente
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Rakvere vinoteek Mullistuudio tegutseb Lääne-Virumaal ainsa omanäolisena. Vinoteegi omanik Maie Urbas tervitaks tihedamat konkurentsi.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Üks Eesti parimaid juhte otsib töötajate palkamisel vau-tunnet
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Inimeste palkamisel organisatsiooni mängib rolli tunne, kui pärast vestlust on vau-tunne, siis on hästi, ütles OIXIO Grupi juhatuse esimees Ivo Suursoo.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Raadiohommikus: Tallinna börsist, parimast juhtimisest ja välistööjõust
Tallinna börs külastas koos noteeritud ettevõtete juhtkondadega teisipäeval Helsingit, et tutvustada end Soome investoritele, ning sellest kohtumisest tuleb juttu ka Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis.
Tallinna börs külastas koos noteeritud ettevõtete juhtkondadega teisipäeval Helsingit, et tutvustada end Soome investoritele, ning sellest kohtumisest tuleb juttu ka Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis.
Kaitsetöösturid tõid Ukrainast kodumaale droonide suurtootmise
Eesti kaitsetööstuse esindajad külastasid eelmisel nädalal Ukrainat, mille tulemusena sõlmiti leping Eestisse droonide suurtootmise käivitamiseks.
Eesti kaitsetööstuse esindajad külastasid eelmisel nädalal Ukrainat, mille tulemusena sõlmiti leping Eestisse droonide suurtootmise käivitamiseks.