Varuli advokaadibüroo valmis linnahalli ostma

Eile linnavalitsusele saadetud kirjas on öeldud, et büroo on nõus maksma halli eest 150 miljonit krooni. ?See on positiivne, et nad on valmis 150 miljonit krooni maksma,? ütles Tallinna elamumajandusameti juhataja Margus Kruusimägi.

Linnavalitsusest kinnitati, et kirjas polnud märget, keda advokaadibüroo läbirääkimisi pidades esindab. Eile ei õnnestunud Paul Varuli advokaadibüroost kommentaari saada.

Sellel sügisel on Tallinna linnavalitsus läbi aegade kõige suuremas kinnisvaramüügis proovinud müüa linnahalli kaks korda 150 miljoni kroonise alghinnaga. Kummalgi korral ei laekunud ühtegi ostusoovi. Teistkordse pakkumisvooru lõpptähtaeg oli eile. Pakkumisel osaleja oleks pidanud maksma tagatisraha 10 protsenti alghinnast ehk 15 miljonit krooni.

Varuli büroo teade linnavalitsusele polnud vormistatud mitte osalemisena müügipakkumisel, vaid kirjana, kus kutsuti linnavalitsust seoses kinnistu ostusooviga täiendavatele läbirääkimistele piirkonna detailplaneeringut puudutavates küsimustes.

Linnahalli müügi mõlemakordne ebaõnnestumine oli linnavalitsusele ootamatu ja tähendas linna eelarves 150 miljoni kroonist auku. Läinud kolmapäeval kiitis linnavalitsus heaks nii plaani võtta 150 miljonit krooni arvelduskrediiti kui ka 42 miljoni kroonise negatiivse Tallinna lisaeelarve.

?Linnahalli müügiga kiiret pole,? ütles abilinnapea Toomas Vitsut hoolimata rahanappusest.

Linnahalli hoone on tunnistatud 1997. aastal arhitektuurimälestiseks, mistõttu ei saa seda lammutada ilma kultuuriministri nõusolekuta.

Tallinn on kavatsenud sel aastal müüa kinnisvara ligi poole miljardi krooni eest. Müüki läheb ja on läinud rekordkoguses kinnisvara vanalinnas, hinnanguliselt 100 miljoni krooni väärtuses. Varem on linnavalitsus kinnisvara müüki vanalinnas vältinud.

42 miljoni kroonise negatiivse lisaeelarve vastuvõtmise vajadust on linn põhjendanud üksikisiku tulumaksu oodatust väiksema laekumisega, millest tekkis 65 miljoni krooni suurune auk. 43 miljoni krooni suurune puudujääk tekkis linna dividenditulu vähenemisest.

Samas on Tallinnal tekkinud erakorralist tulu sellest, et kaks linna osalusega suurettevõtet on ootamatult vähendanud aktsiakapitali. Tallinna Soojuse aktsiakapitali vähendamisest on kavandatud linnale 64 miljoni krooni ja Tallinna Veelt 40 miljoni krooni laekumist.

Keskerakonna ja Reformierakonna linnavalitsus on võtnud koalitsioonileppes laialdasi sotsiaaltoetusi puudutavaid kohustusi. Kõik pensionärid saavad 500 krooni hinnatõusutoetust, pered saavad 5000 krooni sünnitoetust ja 5000 krooni ranitsatoetust, kui teine laps läheb esimesse klassi. Need kohustused tähendavad linnale selle aasta eelarves 75 miljoni krooni suurust kulu.

Samas on Tallinn hüppeliselt vähendanud investeeringuid teedeehitusse võrreldes möödunud kohalike omavalitsuste valimiste aastaga. 2002. aastal panustas linn teedeehitusse 400 miljonit krooni, sellel aastal 79 miljonit.