Riigikohtu halduskolleegiumi eilse otsuse kohaselt ei laiene linnapeale kui poliitilisele ametnikule avaliku teenistuse seaduse kõik sätted.
Avaliku teenistuse seaduse üks sätetest ütleb, et avalikku teenistusse ei või võtta isikut, kes on eeluurimise või kohtu all süüdistatuna kuriteos, mille eest võib määrata vabadusekaotusliku karistuse.
Riigikohtu seisukoht on, et nimetatud seadus reguleerib eeskätt apoliitiliste ametnike teenistussuhteid, linnapea valimisega seonduvat reguleerib aga kohaliku omavalitsuse korralduse seadus. Linnapea valimisel teeb linnavolikogu poliitilise valiku, mille kitsendamisel peavad olema kaalukamad põhjused kui tavapärase ametniku teenistusse võtmisel.
Keeld kandideerida linnapeaks seepärast, et kandidaat on eeluurimise või kohtu all, on tugev sekkumine poliitilisse protsessi. Kandidaadi kõrvaldamine võib pärsida oluliselt rahva mandaadi saanu poliitilise jõu programmiliste seisukohtade realiseerimist, öeldakse riigikohtu otsuses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kõnealune problemaatika oli riigikohtus arutusel Valeri Korbi kassatsioonkaebuse tõttu.
Novembris 2002 valiti Korb Kohtla-Järve linnavolikogu esimeheks ja nädal hiljem Kohtla-Järve linnapeaks. Ida-Viru maavanem protestis Korbi valimise linnapeaks, pidades seda avaliku teenistuse seaduse kohaselt õigusvastaseks. Nimelt oli Kohtla-Järve linnakohtu menetluses kriminaalasi, milles Korbi süüdistati kriminaalkoodeksi mitme paragrahvi järgi.
Tänavu märtsis rahuldas Jõhvi halduskohus maavanema protesti. Sama meelt oli tänavu juunis ka Tartu ringkonnakohus.
Nagu öeldud, asus riigikohtu halduskolleegium teistsugusele seisukohale, viidates avaliku teenistuse seadusele, mille kohaselt ei laiene selle seaduse osa paragrahve (19-36) riigikogu ja kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ametisse nimetatavatele ja valitavatele isikutele ning presidendi poolt ametisse nimetatavatele isikutele.
'Linnapea või vallavanem realiseerib oma ametis volikogu enamuse poliitilist tahet. Konkreetse kandidaadi, näiteks valimised võitnud erakonna või volikogus enamuse saanud koalitsiooni liidri kõrvaldamine linnapea või vallavanema kandidaatide ringist on tugev sekkumine poliitilisse protsessi.
Seega võib kandidaadi kõrvaldamine pärssida oluliselt rahvalt mandaadi saanud poliitilise jõu programmiliste seisukohtade realiseerumise võimalusi, öeldakse riigikohtu eilses otsuses.
Samas tuleb arvestada ka süütuse presumptsiooni põhimõttega. See, kas isik osutub süüdimõistetuks või mitte ning milliseks süüdimõistmise puhul kujuneb kvalifikatsioon, võib lõpliku selguse saada väga pika aja pärast ning kogu selle perioodi vältel on takistatud isiku ligipääs avalikule teenistusele. Linnapea või vallavanema ametikoha puhul, millele valituks osutumine põhineb peaasjalikult poliitilisel usaldusel, ei välistaks avaliku teenistuse seaduse kohaldamine üksnes ametikohale asumist, vaid diskrediteeriks isikut kuni kriminaalasjas lõpliku selguse saabumiseni ja mõjutaks avalikkuse suhtumist tema poliitilisse tegevusse