Baltika kvartalitulemuste juures oli rõõmustav jaekaubanduse käibe kasv aastaga 57, ligi 82 miljoni kroonini. Samas sööb jaekaubanduse kasvu ära allhanke vähenemine. Samuti on suurenenud võrreldes eelmise aastaga kaks korda kauba ja materjali kulud, sest Baltika on hakanud oma poodide tarbeks ostma sisse kaupa, mida ise ei valmistata.
Üheksa kuu kokkuvõttes on Baltika saanud kahjumit 30,4 miljonit krooni.
Baltika on lubanud aktsionäridele, et teisel poolaastal tuleb käive 280 miljonit ja puhaskasum 2 miljonit krooni. Seega peab Baltika näitama viimases kvartalis 136 miljonit krooni käivet ja 9 miljonit krooni kasumit.
Baltika juht Meelis Milder hindas ettevõtte seisu börsiteates nõnda: ?Tänu tugevale jaemüügile kujunes kolmas kvartal selle aasta siiani parimaks.?
Ühispanga analüütik Meelis Angerma pidas kolmanda kvartali tulemust ootustele vastavaks. ?Kasumlikkus oli pisut nõrgem,? märkis Angerma Ühispanga uudisteküljel. Tänavu on Baltika omakapitali tootlus olnud ?19. See tähendab, et Baltika kaotab aktsionäride vara kiirusega 19 aastas. Möödunud aasta samal ajal oli number 9ga plussis.
Ühispank ennustab Baltikale viimaseks kvartaliks käivet 126 miljonit ja kasumiks 3 miljonit krooni. See jääb alla Baltika enda hinnangule.
Turgude arvestuses on Baltika jaoks traditsiooniliselt parim Leedu, samuti on paranenud efektiivsusnäitajad Ukrainas. Kehvem on müügi efektiivsus Poola turul. Seal on kaubanduspinnad kõige kallimad, hinnad samas aga tiheda konkurentsi tõttu kõige madalamad.
Baltika avas kolmandas kvartalis kolm uut CHR/EV kauplust, ühe Lätis ja kaks Ukrainas. Kokku on Baltikal Eestis, Lätis, Leedus, Ukrainas, Poolas ja Rootsis 8870 m2 oma kaupluste müügipinda 56 kauplusega.
Koos kontrollitavate jaepindadega on kokku 71 kauplust ja 10 174 m2 pinda.
Kontsernis töötas 2003. aasta septembri lõpu seisuga 1778 inimest, sellest jaekaubanduses 417 inimest ja tootmises 1078 inimest.