Võistlejad pidid oma lahendi vormistama 600 tähemärgi raames ning kui võimalik, kasutama otsekõnet. Iga võistluspäeva lõpus hindas 6-liikmeline žürii vastuseid 10 punkti skaalal, kus 1 tähendas ?proovi uuesti? ja 10 ?paremat välja mõelda pole võimalik?. Järgmisse vooru pääsesid need, kelle punktisumma päeva keskmist ületas. Kolmanda võistluspäeva järel selgitati välja 12 finalisti, kes reaalsel müügiväitlusel omavahel rinda pistsid.
Lõppvooru teise ülesandena pidid finalistid aga müüma tooteid, mida elus ei eksisteeri. Viie minuti jooksul tuli neil sütitavalt müüa koerte värvimise vahendit, Alex Lepajõe mustrilist pestavat tapeeti, kaasaskantavat toalille, ajakirju naiselikele meestele, kasvu jälgimise programmi ja saunaefektiga kombinesooni.
Enamikust vastustest kumas läbi see, et keskmine Eesti müügiinimene on küll kursis nõuandliku müügi alustaladega, lugenud ehk mõnda müügiõpikutki, kuid pole lasknud neil teadmistel laagerduda ega sidunud neid oma isikliku müügistiiliga. Nii hakatigi toorelt, pärast paari vajadusi tuvastava küsimuse esitamist oma toodet ülistama ja seda kliendile pähe määrima. Need võistlejad, kes suutsid etteantud situatsioonist lähtuda ja originaalse lahendi välja mõelda, olid võistlusel ka edukamad.
Põhilisemad ?ämbrid?, mis müügiinimeste käitumist iseloomustavad, on kuulamisoskuse puudumine, kliendi huvidest ja vajadustest mittelähtumine. Samuti kompetentsuse puudumine, liigne pealetükkivus ja konkurentide mahategemine. Selliseid aspekte tõid välja finalistid, kui tuli leida Eesti müügimehe viis halvemat omadust ja käitumismustrit.
Autor: Tiina Saar